Minu mõtted raamatuga Lugesin Aive Raudkivi raamatut "Pilvedesse poodud lind" Alguses kohe ütleksin, et jäin raamatuga väga, väga hästi rahule, samuti ma soovitaksin kõigil lugeda seda raamatut. See raamat oli jagatud kirjadeks, mis oli pühendatud ta sõpradele, perele, tuttavatele ja teda aidanud arstidele. Aive oli tahtejõuline noor ja abivamis inimene, seniks kuni ta oma sünnipäeval sai teada, et tal on lihashaigus-müasteenia. Ma ei saa aru kuidas heade inimestega just sellised halvad asjad juhtuvad. See on lihtsalt ülimalt ebaõiglane, kuidas elutervel ja noorel naisel tuleb lihtsalt kuskilt lihasaigus, mis ähvardab ta eluks ajaks voodisse naelutada. Õnneks Aivel oli selline lihashaigus, mida sai kontrollida ravimite abil. Aivele oli see raske, eriti kui ta mõtles oma pojale, kuidas ta saab hakkama kui peaks nii juhtuma, et ta naelutataks voodisse. Esialgu oli Aive postiivne ja rahustas end sellega, et haigust saab kontrollida ravimi...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Loodusainete ja tehnoloogia didaktika Ulvar Kaugemaa Pilvedesse poodud lind A. Raudkivi Essee Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2016 Raamat meeldis mulle väga ning soovitaksin seda kõigil lugeda kellel vähegi huvi on. Jutud olid jagatud Aive poolt kirjutatud kirjadeks tema sõpradele, perele, tuttavatele ja arstidele, kes teda aitasid. Aive oli abivalmis, tahtejõuline ja noor inimene, kuni ta sai oma sünnipäeval teada, et tal on lihashaigus-müasteenia. Minu arust on see jube, et heade ja abivalmis inimestega juhtuvad taolised asjad. See on nii ebaõiglane, et noorel ja elutervel naisel avaldub üks hetk lihashaigus, mille tagajärjel võib ta eluks ajaks voodisse jääda. Aive puhul oli tegemist õnneks kergemat tüüpi lihashaigusega, mida andis kontr...
Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei ha...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
