haigus väljenduda, kuigi nad võivad olla samal ajal ikkagi haiguse kandjad (üks nende x kromosoomidest on PRA kandja). Kuna isastel koertel on aga x ja y kromosoomid, siis alati kui x kromosoomiga kaasneb PRA on nad lisaks haiguse kandjaks olemisele ka ise haiged." Arukas aretus Arukalt aretades on võimalik võrkkesta atroofiast võimalik siiski hoiduda, prcd PRA- d saab diagnoosida kliinikus pilulambiga ning tehes prcd PRA DNA testi, mis määrab genotüübi, kas koer on haigusest vaba, kannab haigust edasi või on haige. Igal koeral on kaks geeni, mis tekitavad prcd PRA-d ning ainult üks geen kummaltki vanemalt antakse edasi järglastele, kuid mitte kindlasti sama geen igale kutsikale. (Martin, M., 2012, Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, Austraalia lambakoera tervisest, PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA - PRA (Progressive Retinal Atrophy)
Haige füüsilise uurimise juures on vaja (5): 1. Uurida pupillide reaktsiooni valgusele, akomodatsiooni, mõõta pupillide diameetri nii valges kui ka hämaras. 2. Hinnata dilatatsiooni mahajäämust. 3. Uurida ülalaugu – kas esineb ptoos? + mõõta ptoosi ulatust. 5 4. Uurida alalaugu – kas esineb upside-down ptoosi? + mõõta ulatust. 5. Uurida silmamuna liikuvust. 6. Vaadata silma pilulambiga, hinnata pupillide kuju, iiriste värvust. 7. Uurida vaateväljasid. 8. Kontrollida nüstagmi, näoturse ja lümfadenopaatiate esinemist. Juhul, kui diagnoos jääb ebaselgeks viiakse läbi ka farmakoloogilisi teste. Tavaliselt kasutatakse kokaiini testi. Harvemini kasutakse ka apraklonidiini, hüdroksüamfetamiini ja fenüülefriini teste (1). FARMAKOLOOGILISED TESTID 1. Kokaiini test (1)
Kuidas interpreteeride leidu? Varajne katarakt ei pruugi olla nähtav. Kui katarakt muutub väga tihedaks, siis see võib paista nagu valge pupill. Läätse võib hinnata oftalmoskoobi abil. Läätse läbipaistmatus osalise kataraktiga paistab funduse punase peegelduse taustal mustana. Üldiselt, mida tihedam on katarakt, seda vähem on näha punast peegeldust ja seda halvem on nägemisteravus. Lisaks oftalmoskoopiale, kasutab silmaarst ka rutiinselt pilulambiga uurimist, mis pakub läätse ja teiste anterioorse segmendi struktuuride suurendatud pilti. Katarakti ravimeetodid Varasest kataraktist tingitud sümptomeid, peamiselt nägemise hägunemist, saab kompenseerida prillidega, parema valgustusega, suurendusklaaside kasutamisega, liiga ereda valguse korral võiks vajadusel kasutada päikeseprille. Kuid ainus ravi, mis on efektiivne, on kirurgiline. Osadel inimestel pole katarakti vaja kunagi lõigata, kuid operatsioon on vajalik, kui see segab
11 6 DIAGNOOSIMINE JA RAVI 6.1. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Kontrollitakse nägemisteravust selleks mõeldud tabelite abil. Mõõdetakse ka silma refraktsioonivõimet. Spetsiaalse aparaadi abil tehakse kindlaks silma valguskiiri koondava aparaadi seisund, mille alusel saab välja kirjutada prillid. Uurimine pilulambiga. Pilulamp on mikroskoobiga varustatud seadeldis, mis võimaldab uurida peaaegu kogu silma. Selle abil saab näha muutusi läätses, klaaskehas ja võrkkestal ning vajadusel välistada teised nägemishäirete põhjused. 6.2. Ravivõimalused Lühinägelikkust on võimalik korrigeerida prillide, kontaktläätsede ja operatsiooni abil. Kontaktläätsedel on sarvkestaga parem kontakt ning seetõttu on tulemus nendega parem kui prillidel
annaabi.ee 
