õigupoolest olema 21. sajandile vastav kool? Õpilase koolielu sujuvus on suurel määral mõjutatud motivatsioonist või selle puudumisest. Motivatsioon saab tekkida vaid sellisel juhul, kui õpilasel on huvi õpitava vastu. Paraku aga ei leia mina, et 21. sajandi koolilapsele võiks pakkuda huvi raamatute lugemine, mis kirjeldavad raskeid tööpäevi täis põlluharimist ning seda tööriistadega, mille nimetused tänapäeva lastele piltigi silme ette ei too. Väga suurt kajastust on leidnud probleem, et üha vähem nõustuvad noored raamatuid lugema ning tänu sellele ei mõisteta enam lihtsamaidki tekste, kuid kas see ei ole mitte esimene märk sellest, et ehk vajab kohustusliku kirjanduse nimekiri kardinaalset muutust? 21. sajandi kool peaks ennekõike olema tänapäevane ning selle kõrvale peaksid kuuluma ka uudsed õppematerjalid.
Seepärast ongi emaplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad-patarei, mis annab piisavalt energiat selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks. Kui patarei välja võtta, siis "unustab" arvuti ära kõik sätted, mida vahepeal BIOS-is muudetud on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu väikesätete taastamiseks (kui arvuti valede sätete pärast enam piltigi ette ei võta) on emaplaadi tootjad paigaldanud emaplaadile silluse (jumper), mida ümber tõstes info CMOS-kivil kustub. Arvuti töökiirus võib tublisti sõltuda CMOS-i sätetest, sest CMOS lubab määrata, kui kiiresti loeb arvuti andmeid operatiivmälust, kas protsessori vahemälu on lubatud või keelatud, kui kiiresti PCI siin suhtleb sellel siinil olevate lisakaartidega jne. Täpsed valikud, mida BIOS-is teha saab, sõltuvalt BIOS-i tootjast ja valmistajast.
Seepärast ongi emaplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad-patarei, mis annab piisavalt energiat selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks. Kui patarei välja võtta, siis "unustab" arvuti ära kõik sätted, mida vahepeal BIOS-is muudetud on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu väikesätete taastamiseks (kui arvuti valede sätete pärast enam piltigi ette ei võta) on emaplaadi tootjad paigaldanud emaplaadile silluse (jumper), mida ümber tõstes info CMOS-kivil kustub. Arvuti töökiirus võib tublisti sõltuda CMOS-i sätetest, sest CMOS lubab määrata, kui kiiresti loeb arvuti andmeid operatiivmälust, kas protsessori vahemälu on lubatud või keelatud, kui kiiresti PCI siin suhtleb sellel siinil olevate lisakaartidega jne. 4 Biosi menüü valikud
See on näidendikogu, seal on ka "Kuldrannake" sees. Põhiosaks saab proosa. Proosas ilmselt võiks mitut järku eristada, kindlasti tuleks seda vaadelda kahe suure järguna. Üks algab 70ndate alguses, kestab 80ndate keskpaigani, see, mis tuleb edasi Karu südamest alates, oleks uus järk. Baturin on selline autor, kelle tähendused selguvad ajapikku, võib öelda, et hilisem looming on suure tähenduse talle loonud. Kui ta oleks 85 kirjutamise lõpetanud, poleks Velsker meile Baturini piltigi näidanud. :) Proosa torkab silma 70ndatel, seal on ka midagi, mis annab aluse hilisemale loomingule. Võime öelda, et läbivalt Baturini loomingus looduse ja inimese suhe, mitte alati ühtmoodi. Läbivalt võib rääkida ka stiliseeritud keelest, eestikeelne looming, mis tugevalt uudiskeelsuse varjundiga, tugevuse aste võib periooditi vahelduda. Stiliseeritust väljapeetust tajub igalpool. Temaatika eriti looduse ja inimese
annaabi.ee 
