toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale'iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled. Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning pastöriseerimist on vahutav jook valmis villimiseks.
Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale'iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled. Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning pastöriseerimist on vahutav jook valmis villimiseks. Kokkuvõte:
vahu teket. Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale'iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled. Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning pastöriseerimist on vahutav jook valmis villimiseks. (5)
osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Saku Õlletehase õllelaagerdamise tankidPõhjakääritamine toimub temperatuuril 8- 12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale'iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled. Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning pastöriseerimist on vahutav jook valmis villimiseks. Asukoht
linnastamata toorainet. · Wienna-tüüpi lager-õlu- selliseks on näiteks Müncheni Oktoberfest, mis pruulitakse valmis märtsikuus ja juuakse septemberis-oktoobris toimuva Oktoberfest pidustustel. · Dortmunder- on saksa Dortumundi piirkonna õlu, mis päritolumaal tihti ka Saksa eksportõlle üldnimetus. · Münchener- on pilsnerõllest tumedam, maitses tunda palju linnast, kuid on pehmema humalaaroomiga kui pilsnerid. Näiteid Eesti õlledest: Saku Õlletehase tuntumad õlled on Saku Originaal, mis on värske maitsega, 4,7%-lise alkoholisisaldusega. Saku Tume on 6,5%-lise alkoholisisaldusega. Mis tänu pikale laagerdusajale on huvitava, veidi veini meenutava lõhnaga. Saku eriliste õllede hulka kuulub maheda maitsega, kuid suhteliselt kange (5,3%) Rock õlu, mis on populaarne noorte hulgas. Saku hooajaõlleks on kange, tume Jõuluporter (7,7%), mida pruulitakse kord aastas jõulude ajal.
annaabi.ee 
