tuues sisse tõrjutava liigi loodusliku vaenlase, et ohjata või hävitada tõrjutavat liiki; sellise 3 introdutsiooniga kaasnevad ka ohud haigustekitajate ja parasiitide kujul, millised tuleks siis omakorda võõrliikideks lugeda. [19] Elusorganismidel on võimalik reisida laeva sees ballasti- ja pilsivees ja väljaspool laeva – laeva kere ja konstruktsioonide küljes. Ballastivees ja pilsis võivad „reisida“ nii mikroorganismid, vetikad, mereselgrootud kui isegi kalad. Laeva ballastivee mahutites (ja pilsivees) transporditakse kogu maailmas ühest kohast teise igal aastal umbes 10-12 miljardit tonni vett.[4] Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine Veekeskkonna võõrliikidest on hakatud rääkima kui bioloogilisest reostusest, see on suur oht veeökosüsteemidele. Esiteks, kord juba sissetoodud liiki ei ole enamikul juhtudest võimalik
painutatud allapoole. Mageveetsisternide õhutorudel on veel tolmuvastane filter, kütusetsisternide õhutorudel aga tulekaitse võrgud. Et vesi tormise ilmaga ei sattuks tsisterni, varustatakse õhutoru ots ujuk-klapiga, mis kujutab endast kullist või korgist palli. Tavalises asendis ei sega pall õhu läbipääsu, kuid laine tõusul toruni tõuseb ujudes üles sulgedes sissepääsu torusse. Mõõtetorude süsteem. Mõõtetorud on vajalikud vedeliku taseme mõõtmiseks tsisternis, pilsis või kogumis-kaevus. Mõõtetokk võib olla eraldi või statsionaarselt mõõtetoru korgi külge kinnitatud. See koosneb liigendiga ühendatud 10 cm pikkustest enamasti pronksist või mõnest muust roostevabast sulamist valmistatud juppidest. Mõõtetoru ulatub tsisterni põhja lõppedes 1-2 cm põhjast kõrgemal. Põhjale mõõtetoru all keevitatakse paksend põhja kulumise kaitseks. Oma ülemise otsaga allapoole veeliini jäävad mõõtetorud võivad olla suletud ise-sulguva klapiga. 50
Mageveetsisternide õhutorudel on veel tolmuvastane filter, kütusetsisternide õhutorudel aga tulekaitse võrgud. Et vesi tormise ilmaga ei sattuks tsisterni, varustatakse õhutoru ots ujuk-klapiga, mis kujutab endast kullist või korgist palli. Tavalises asendis ei sega pall õhu läbipääsu, kuid laine tõusul toruni tõuseb ujudes üles sulgedes sissepääsu torusse. Mõõtetorude süsteem. Mõõtetorud on vajalikud vedeliku taseme mõõtmiseks tsisternis, pilsis või kogumis- kaevus. Mõõtetokk võib olla eraldi või statsionaarselt mõõtetoru korgi külge kinnitatud. See koosneb liigendiga ühendatud 10 cm pikkustest enamasti pronksist või mõnest muust roostevabast sulamist valmistatud juppidest. Mõõtetoru ulatub tsisterni põhja lõppedes 1- 2 cm põhjast kõrgemal. Põhjale mõõtetoru all keevitatakse paksend põhja kulumise kaitseks. Oma ülemise otsaga allapoole veeliini jäävad mõõtetorud võivad olla suletud ise-sulguva klapiga. 50
painutatud allapoole. Mageveetsisternide õhutorudel on veel tolmuvastane filter, kütusetsisternide õhutorudel aga tulekaitse võrgud. Et vesi tormise ilmaga ei sattuks tsisterni, varustatakse õhutoru ots ujuk-klapiga, mis kujutab endast kullist või korgist palli. Tavalises asendis ei sega pall õhu läbipääsu, kuid laine tõusul toruni tõuseb ujudes üles sulgedes sissepääsu torusse. Mõõtetorude süsteem. Mõõtetorud on vajalikud vedeliku taseme mõõtmiseks tsisternis, pilsis või kogumis-kaevus. Mõõtetokk võib olla eraldi või statsionaarselt mõõtetoru korgi külge kinnitatud. See koosneb liigendiga ühendatud 10 cm pikkustest enamasti pronksist või mõnest muust roostevabast sulamist valmistatud juppidest. Mõõtetoru ulatub tsisterni põhja lõppedes 1-2 cm põhjast kõrgemal. Põhjale mõõtetoru all keevitatakse paksend põhja kulumise kaitseks. Oma ülemise otsaga allapoole veeliini jäävad mõõtetorud võivad olla suletud ise-sulguva klapiga. 50
Kiilualuse vee sügavus Laeva süvis Tõus ja mõõn Haalamisotste seisunud Kaldarambi asend Peamasinate seisund ja töökorras oleks Kõik pardal tehtavad tööd Lossitava ja lastitava lasti kogus ja ülejäänud lasti kogus Pardal olevate reisijate arv Laevakerel olevate luukide seisukord (avatud/suletud, vööriramp, vöörivisiir, ahtriramp, reisijate käiguteed, kütuseluugid jne) Vee tase pilsis, mahutites Laevas tehtud tankimistööd (veetankimine, punkerdamine jne) Heisatud lipud ja süüdatud tuled Vahimeeskond ja puuduvad meeskonnaliikmed Tuletõrjevarustuse töökord Muudatused või erijuhised kaldaametitelt või avariiteenistuselt Muudatused SM/CO reeglistikus ja erikorraldused Teised olukorrad, mis võivad mõjutada laeva ohutust või keskkonnakaitset 3. Vahiohvitseri tegevus. Vahti vastu võtva vahiohvitseri kohustused ja tegevused.
annaabi.ee 
