kulutuste poolest kolmandaks suuremaks aktiivse tööpoliitika (edaspidi ATP) meetmeks. 2008. aastal kulutati stardiabiks 3,4% (9 miljonit krooni) ATP kogukuludest ning seda sai 157 töötut (statistika 2009). Antud meetme puhul on probleemiks stardiabi väiksus, mis alates 2002. aasta lõpust on 20 000 krooni. Lisaks eeltoodud ATP meetmetele finantseeritakse tööhõive riikliku programmi vahenditest ning välisprogrammidest pilootprojekte, mis on suunatud riskigruppidesse kuuluvate töötute tööturule kaasamiseks (Leetma jt 2003). Aktiivsed tööturumeetmed on olulised, kuid mitte ainsad tööhõive suurendamise abinõud. Tööhõive sõltub kindlasti ka tööelu kvaliteedist ja inimeste tervisest. Üheks tööelu kvaliteeti mõjutavaks teguriks on töökeskkonna ohutus. Tööpoliitika kujundamisel ja finantseerimisel on oluline teada, kuidas erinevad meetmed töötavad ning kui tulemuslik on juba rakendatud poliitika.
2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis Käesolevas peatükis antakse ülevaade noorte tööhõive suurendamisele suunatud meetmetest Eestis, ülevaade põhineb Hariduse- ja Teadusministeeriumi juures koostatud materjalil. (Jaanus, 2006 viidatud Kivimäe 2003) Sotsiaalministeerium on noorte tööpuuduse vähendamiseks rakendanud individuaalse 13 tööotsingu kava ja erinevaid noorte pilootprojekte. Pakutavate tööturuteenuste hulka lisati kutsenõustamine, loodi uued meetmed puuetega noortele. Tööturuametis on juurutatud tegevusi, mille peamiseks sihtgrupiks kujunevad eeldatavasti noored töötud. Nendeks on nõustamisteenuse arendamine, sealhulgas individuaalsete tööotsingukavade metoodika väljatöötamine ja kasutuselevõtmine, lisaks uue aktiivse tööturumeetmena tööpraktika rakendamine, mis on suunatud oskusteta või töökogemusteta töötutele (Jaanus, 2006)
tulemuslikkust praktikas. Selleks, et hinnata ettepanekute tegelikku tulemuslikkust, on aga kindlasti vaja kinni pidada ühtsest metoodikast: algolukorra täpne fikseerimine (tehnilise seisundi hindamine), pärast tööde teostamist uued mõõdistamised ja lõpuks tulemuste analüüs. Üks mahukamaid rahvusvahelisi pilootprojekte oli Tallinnas Õismäel, Õismäe tee 5 asuva, 1975. aastal ehitatud 60- korteriga viiekorruselise suurpaneelelamu rekonstrueerimine maksumusega 4,4 milj. krooni (1400 krooni/m 2) Tööde maksumusest 35% finantseerisid Soome Kaubandus Tööstusministeerium ja Soome Keskkonnaministeerium,
üldjuhul on raske ette teada kuidas ja täpselt milliste tegevuste kaudu sinna jõuda. Kõige keerulisemad ning projektijuhile väljakutseid pakkuvad, aga samas ka uudseid lahendusi nõudvad on neljanda kvadraadi projektid (vt. joonis 2). Joonis 2. Projektide neljasektoriline mudel. Tippjuhtkond ootab tavaliselt kiireid muutusi ja õhutab projektijuhti neid vastavalt läbi viima. Kuna oodatakse kiireid tulemusi, siis pole populaarsed palved saada lisaaega, viia läbi pilootprojekte, koolitada töötajaid enne muutuse sisseviimist või palgata konsultante. Liigne kiirustamine viib oluliste asjade unustamise ja tegemata jätmiseni. Kiirustamise asemel valitakse vahel teadlik samm-sammuline lähenemine ning projekt koosneb mitmetest üksteisele järgnevatest etappidest. Selline lähenemine hõlmab tavaliselt pilootprojekte enne projekti algust. Kiirustamine viib paratamatult lihtsamate lahenduste otsmiseni, kuid see võib hõlmata riske
annaabi.ee 
