A-Meristeempaljundus sai võimalikuks taimerakkude vegetatiivsele paljunemisele. Näiteks igast võetud algkoe osast võis kasvada täiesti uus taim. Sai võimalikuks tänu kasvufaktoritele, kus veekogu äärel võib olla kõrged pillirood. Tänu totipotentsusele e kõikvõimelisusele, kus rakust võib areneda välja terve organism. Võimalik saada viirusvabu taimi. Embrüonaalsiirdamine.Põllumajandusloomadel kutsutakse esile superevolutsioon, mille käigus küpseb tavapärasest rohkem munarakke. Need pestakse emakast välja. Nende seast valitakse välja kõige tervemad ning viljastatakse need kunstlikult katseklaasis ehk in- vitro. Munarakud jäetakse katseklaasis söötmele, kus nad arenevad moorulateks, moorulad
külmu. Ondatra on poolveelise eluviisiga, ujub hästi nii veepinnal kui vee all. Tegutseb videvikus ja pimedal ajal, ka varahommikul. Pesa on tal kaldaurus või kuhilpesana kaldal. Peale nende on veel toitelavad, mis kujunevad söömiskohtadesse. Seal peenestatakse toitu ja sinna kogunevad taimejäänused. (Eesti Selgroogsed) Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed. Ta on hea ujuja ja sukelduja, võib vee all viibida kuni 10 minutit. Ta on aktiivne öösel ja hämarikus. Ondatra eluiga on tavaliselt 23 aastat, harvem ka kuni 5 aastat. Ondatra peamised vaenlased on rebased, saarmad, suured röövlinnud jt. Inimesed kütivad neid karusnaha pärast. Ondatra kaevab oma keerulisi käike kaldastangusse ja rajab kaldaroostikesse kanaleid, kasutades neid toidu vedamiseks söögikohta. Maa-aluste käikude läbimõõt on 15-20 cm ja
on seda kasutada Arktika piirkondades. Ondatra (piisamrott) on poolveelise eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast. Ondatra looduslik levila on Põhja-Ameerika. Hiljem on teda viidud paljudesse maailma paikadesse, eriti hästi on ta kohanenud Euraasias. Eestisse on ondatrat introdutseeritud 1947. ja 1952. aastal, olles nüüd naturaliseerunud liik. Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed. Ta on hea ujuja ja sukelduja. Ondatra eluiga on tavaliselt kaks aastat, harvem ka kuni 5 aastat. Ondatra peamised vaenlased on rebased, saarmad, suured röövlinnud jt. Inimesed kütivad neid karusnaha pärast. Ondatra kaevab oma keerulisi käike kaldastangusse ja rajab kaldaroostikesse kanaleid, Kasutades neid toidu vedamiseks söögikohta. Maa-aluste käikude läbimõõt on 15-20 cm ja vette rajatud kanalid võivad olla isegi kuni paari meetri laiused
kindla korra järgi peetavaid maagilisi kombetalitusi. Rituaal on toiming, kus laul, tants, pillimäng, liikumine, maalingud, kostüümid jne on põimunud ühtseks lahutamatuks tervikuks. Loodusrahvad ei tunne veel eri kunstiliike. Esmalt võis muusika koosneda üksnes häälitsemisest, käte plaksutamist, jalgade trampimist. Edasi avastati juba, et igasugu puutükid, kivid (löökpillide eelkäijad), sarved, merikarbid, õõnsad pillirood (puhkpillide eelkäijad) jne annavad erinevaid kõlasid. Kõik mis kätte puutus ja heli tekitas sobis kasutada. Heliallikatena võidi 2 kasutada ka muuks tarbeks valmistatud riistu vibu (keelpillide eelkäija), kaabitsad. Edasi hakati valmistama juba eri liiki instrumente. Loodusrahvaste muusika on näiliselt lihtne: 1-häälne, meloodiad on lihtsad, sageli korduvad, väga suur roll on rütmil
1) ühesuunaline vool 2) lineaarne kuju 3) kõikuv vooluhulk 4) ebapüsiv voolusäng ja põhjamorfoloogia – õõnestab põhjast materjali kaasa, setitab selle suudmealale, planktonkooslus on sarnane järvele, lisaks kividelt ränivetikad botaanoplankton 5) jõgi on eriti avatud ökosüsteem – säng kitsas ja lineaarne, maismaa ökosüsteemidega vahetumalt seotud kui järv/meri, maismaa taimestik mõjutab jõe topograafilist struktuuri a) kaldataimed – kõrkjad (pillirood, puud) takistavad päikesekiirguse hulka ja see alandab veetaimede primaarproduktsiooni b) vette sattuvad taimeosad, mis mõjutavad vee toidukoosseisu 6) jõe veevooluhulk on ebastabiilne – ulatuslikud üleujutused, vähene vesi 7) inimasula pluss jõgi = heitvesi Valgala kui uurimisobjekt – tuhandeid ruutkilomeetreid pikk, ohustab Läänemerd Inimene Linnastumine – inimtegevuse mõju veesüsteemidele. Suurimad veetarbijad peale tööstuse on inimene ja põllumajandus ja vastupidi.
annaabi.ee 
