kiriku lauluraamatutest, vaimuliku luulet. Kantaati loodi ühele või mitmele artistile.Soliste oli tavaliselt neli.Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu antakse edasi ilma lavastuseta, vaid hoopis muusikaliste vahenditega. Sündis roomas. Keskseks solistiks oli jutustaja, annab edasi põhilise süzee. Tähtsamaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuste lugu, tekst võetud Uuest testamendist.Sonaat tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblitele loodud instrumentaal teost. Esitati kirikus esinemiseks kui ka kammermuusikana.Kontsert on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile.Süit eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt intsumentaalpalda tüsukkel.
saateks. 16 saj. Teisel poolel hakkas arenema ka instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati akordipilli. ,,kontsert" barokiajastul kiriklik teos häältele ja pillidele, tänapäeval mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillidele ja orkestrile Barokiajastul levinud muusikastiilid: a) Vana e kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. b) Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele. Intiimne väljenduslaad jätkas 16 saj seltskondlikku musitseerimise traditsiooni. c) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomulik oli rõhutatult tundeline kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas. Generaalbass muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia; Ooperi eelkäijad: VanaRooma
pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu; tunnete ülepaisutamine; tundeküllasus; lopsakus MUUSIKA ISELOOMUSTUS: Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, teosed soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele; iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ent võeti üle ka kirikumuusikas; meloodiat toetav harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm ZANRID: Tantsusüit, Kontsert, Prelüüd ja fuuga, Ooper, Kantaat, Oratoorium, Passioon HELILOOJAD: Claudio Monteverdi: `Orpheu' Antonio Vivaldi `Aastaajad' GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) Händel sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi-habemeajaja jõukas perekonnas
kapellmeister (1687 1698), lühikest aega Königsbergi toomkiriku kantor ja aastast 1700 surmani toomkantor Riias. Mederi ametikohad sidusid teda eelkõige kontsertlikus stiilis kirikumuusikaga, kuid ta on väga oluline figuur ka ooperiloos. Tema meisterlikkuses pole mingit põhjust kahelda, ent kuna ta ei kuulunud ajastu suurte eeskujude hulka (nagu Buxtehude), on ta loomingut võrd lemisi vähe säilinud. Nagu kõik kaas aegsed kirjutas ta kantaate ja muusikat pilliansamblitele. Väga sügava jälje on ta aga jätnud kahe suur anri luterliku passioon-oratooriumi ning saksakeelse ooperi kujunemisse. Mederi 1700. aastal Riias loodud Matteuse passioon on Bachi suurteoste oluline eelkäija. Varaste saksa passioonide pseudo liturgilise melodeklamatsiooni asemele tõi Meder kogenud ooperiloojana esmakordselt värvikalt teksti kujutava retsitatiivi ning varsti pärast seda kodunes julge ooperistiil ka Hamburgi passioonides. Sellest näitest võiks otsida ka seletust
(10.-11. saj hakkab tekkima 2-häälsus; alalhoidliku hoiaku; levib mitmehäälne a capella koorimuusika muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse mitmehäälne muusika burdoon (lauldakse nii kirikutes kui ka lossides; osad hääled kanti ette teosed soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele; iseloomulik instrumentaalmuusikat taustajoru; parafoonia meloodia instrumentidega); mitmehäälsused homofoonia ja polüfoonia; rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases dubleerimine; heterofoonia suvaline muusika on seotud tekstiga ja lähtub selle rütmist; lihtne ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s; meloodiat toetav
· 1680-1750 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele · teatraalne stiil, iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s. Kompositsioonitehnika põhialuseks sai meloodiat toetav harmooniasaade. Basso continuo e generaalbass on muus.t pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli: 1)basspill, mis mängib
annaabi.ee 
