basso continuo e generaalbass – barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest
Avamäng- lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos Barokktrio- barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad 2 meloodiapilli ja basso continuo Basso continuo- katkematu bass, e generaalbass, barokkmuusikas iseloomulik imrovisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Da-Capo- aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise
Kantaat- kammermuusikažanr (2-3 retistatiivi ja 2-3 aariat) Kammermuusika- anasamblile või sooloesitjale loodud Kvartett- heliteos neljale pillile/häälele, nelja esitajaga ansambel Kvintett- teos viiele pilliele või häälele, viie esitajaga ansambel Kontsert- mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja/või orkestrile Monoodia- ühehäälne meloodia da-capo-aaria – vokaalne sooloetteaste ooperis, kolmelõigulise vormiga (A-B-A) barokitrio- pilliansambel (2 meelodipilli ja basso continou) basso continiou- generaalbass, oli ajastule tüüpiline ja sinna kuulus 2 või enam pilli (basspill, mängib bassimeloodiat(tšello; fagott) harmooniapill, improb. Bassihelidele meloodiat( klavessiin, orel ja lauto)) ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näitetantsu ja kujutava kunsti
Muusika ajaloo kontrolltööd I 1. Millega on peamiselt ajalukku läinud Antonio Vivaldi? (zanr, näide) Soolokontsert, ,,4 aastaaega" 2. Tõmba maha nimed, mis ei kuulu barokiaja heliloojatele! A. Corelli, A. Stradivari, M. A. Carpentier, A. Vivaldi, O. Lassus 3. Ühenda mõiste ja tema vaste. Barroktrio pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo Retsitatiiv kõnelaul Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm Süit instrumentaalpalade või tantsulugude tsükkel II 1. Mida hakati baroki ajal pidama tähtsaks renessansiajastu harmoonia ja tasakaalu asemel? Tunnete väljendamist 2
idee) Teatro San Cassiano 1637. aastal avatud esimene avalik ooperiteater Bel canto laulukultuur Napoli koolkonna ooperites, mille tähtsamaks jooneks oli kaunis ja nüansirikas toon Prima donna naispeategelane ooperis Primo uomo - meespeategelane ooperis Opera seria itaalia tõsine ooper Opera buffa itaalia koomiline ooper Viola da gamba poognaga mängitav ajalooline keelpill, mida toetatakse põlvele või hoitakse põlvede vahel Barokktrio barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga Concerto grosso (ka looja) barokiajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel (barokktrio, concertino) ja suurem toetav pillikoosseis (concerto grosso); looja Arcangelo Corelli Soolokontsert (ka looja) enamasti kolmeosaline kontsert, kus eristuvad üks või mitu solisti,
vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile passioon - oratooriumižanri alaliik, põhineb Uue Testamendi evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? Meloodiapillid- viiul, oboe, plokkflööt, klavessiin, orel Basspillid- viola da gamba, fagott 10. Tuntumad pillimeistrid. Viiulimeister Niccoló Amati ning tema õpilased Andera Guarneri ning Antonio Stradivari. 11.Barokktrio- pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 12. Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 13. Millest koosneb süit? Süit- eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel.
vokaalmuusika žanr - passioon – Jeesuse - da-capo-aaria – kolmest lõigust kannatuslugu, mille tekst on koosnev aaria, kaks esimesed võetud Uuest Testamendist. erinevad, kolmas kordab sonaat – mitmeosaline esimest(ABA) pilliansamblite loodud retsitatiiv – kõnelähedane laul, kus instrumentaalteos teksti ülesehitus on kooskõlas kõne barokktrio – pilliansambel, mille loogikaga koosseisus on kaks meloodiapilli (2 kantaat – kammermuusikažanr, viiulit; oboe, plokkflööt) ja basso mis koosneb 2-3 retsitatiivi ja aaria continuo (tšello või fagott; paarist klavessiin, orel või lauto), lisati - kirikukantaat – tekst põhineb täitehääli (vioolahääl) piiblil, ülesehitus keerulisem aja barokkorkester – neljahäälne
5. kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile või orkestrile 6. soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester 7. basso continuo - harmooniasaade, mida esitavad basspill ja harmooniapill(id), ka selle saate esitajad 8. concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 9. barokktrio - pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 10.ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst 11.avamäng - lavateost või vok-sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 12.retsitatiiv - kõnelaul 13.süit - instrumentaalpalade või tantsude (mängitakse ainult pillidega) tsükkel 14.prelüüd - lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 15
20. Inglismaa- Purcell Saksamaa- Bach, Shütz 21. Mõisted Da capo aaria- 3osaline A-B-A vormis aaria. Esimene ja viimane osa onsamad. Bel canto- ilus laul Napoli koolkonnas Basso continuo- generaalbass, barokiajastu on basso continuo ajastu, barokile iseloomulik harmooniasaade. Fuuga- polüfoonilise muusika põhiline vorm, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Opera seria- itaalia tõsine ooper Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo. 22. Concerto grosso- instrumentaalkontserdi tüüp, kuhu kuuluvad väiksem ansambel (barokktrio) ja suurem toetav pillikoosseid (concerto grosso) Opera buffa- itaalia koomiline ooper Primadonna- naispeategelane ooperis Secco retsitatiiv- kiire kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- oratooriumizanri alaliik, ulatuslik helitöö, mille läbiv teema on Kristuse kannatused ja ristisurm. 23
domineerisid 17.sajandil? 22. Selgita instrumentaalmuusika vormi süit, Nimeta ja iseloomusta süidi tähtsamaid tantse. Süit- mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest Allemande- 4 osaline rahulik saksa tants Courante- 3 osaline kiire prantsuse tants Sarabande- 3 osaline aeglane pidulk Hispaania tants Giuge- soti hüppetants 23. Selgita mõisted: Barokktrio, itaalia orkester, sonaat, concerto grosso. Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo Itaalia orkester- Sonaat-sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile Concerto grosso-barokiajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansamli vastandamisel. 24. Selgita mõisted:opera seria, opera buffa, retsitatiiv, kastraat, da capo aaria Opera seria- Itaalia stiilis tõsine ooper Opera buffa- Itaalia stiilis koomiline ooper Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kastraat-
vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli möngida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike muusiakühigud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Barokktrio barokkmuuika kõige tavalisem pilliansambel, mis koosnes kahest meloodiapillist ja basso continuost. See on aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpikisele orkestrikoosseisudele. Nii kujuneski hilisbarokile tüüpiline itaalia orkester, milles juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusel mitme pillliga tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli.
Uus häälestussüsteem, kujunes 18. saj. I poolel. Kui varasem süsteem võimaldas kasutada vaid väheste võtmemärkidega helistikke, siis tempereeritud häälestus jagab 12-toonilise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja nii on võimalik alustada igast noodist duur- ja moll-helistikke ning igat nooti kõrgendada ja madaldada. 11) Kirjelda levinumaid instrumentaalkoosseise - barokktrio, barokkorkester Lk. 105 1)barokktrio kõige tavalisem pilliansambel itaalias. Selle koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo. Sõna trio tähistab siin kolme partiid, mitte kolme pilli, sest et vähem kui neljakesti ei saa selles ansamblis mängida. Meloodiapillideks võisid olla nt viiulid, oboe või plokkflööt. 2)barokkorkester neljahäälne, iseloomulik hilisbarokile, milles oli juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d) ja vundamendiks basso continuo, mida võidi mängida mitme pilliga
musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli möngida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike muusiakühigud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Barokktrio barokkmuuika kõige tavalisem pilliansambel, mis koosnes kahest meloodiapillist ja basso continuost. See on aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpikisele orkestrikoosseisudele. Nii kujuneski hilisbarokile tüüpiline itaalia orkester, milles juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusel mitme pillliga tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli.
annaabi.ee 
