Ajakiri "Stiina" Eliise Jaansoo 10.A Ajalugu 1998 2008 Dets. Ilmus iga kuu. Hind : 2006a. 22.90 -. 2007a. 24.90 2008a. Jaan. 26.90 2008a. Dets. 29.90 Meeskond Peatoimetaja Vesta Reest Toimetajad Triin Tähnas Kaia Prillop Britt Samoson Välistoimetaja Aive Lauriste Fotograaf Kristjan Lepp Keeletoimetaja Eva Tammsaare Kujundus Meelis Piller Püsirubriigid Horoskoop Retseptid / toit Suhe Mood Omalooming Hobi Musa Film Lugejad Rohkem oli suunatud tüdrukutele vanuses 12-18 . Minu Arvamus Mulle meeldis see ajakiri kuid kahju, et ajakiri lõpetas ilmumise. Ajakiri oli sisukas ja huvitav.
Umbreelingu latt: Gunwale: Umbreelingu tugi: Stay of bulwark: Teki veejooksuplaat: Deck waterway: Raampiim: Web beam: Pool piim: Half beam: Tekiplaadistus: Deck plating: Karlings: Deck girder: Teki pikkijäikusribi: Longitudinal: . Luugi komings: Hatch coaming: Piller: Pillar: Täispiim: Full-beam: Püstjäikusribi: Vertical stiffener: Veekindel vahesein: Watertight bulkhead: Topeltpõhja plaadistus: Double bottom plating: Vertikaalkiil: Vertical keel: Horisontaalkiil: Horizontal keel: Põhjastringer: Intercoastal side girder: Põhjaplaadistus: Bottom plating: Floor: Floor: Topeltpõhja külgvöö: Margin plate: . Kimmikiil: Bilge keel: Kimmivöö: Bilge strake: Lastiruumikaar: Hold transversal frame: Lastiruumipiim: Hold beam:
27 oktoobrist kell 03:00 Eestis üle talveajale, keerates kellaosutid 5 tundi taha. Valitsuse pressiesindaja väitel oli otsuse tegemisel valitsuse peamiseks sihiks pimeda aja parem kasutamine. Kui seni jäi inimestel pärast tööpäeva lõppu ainult loetud tunnid valgeid talveõhtuid nautida, siis kellakeeramise järel pärast tööpäeva lõppu valged tunnid puuduvad. Inimestel on võimalus nüüd pimedaid talveõhtuid nautida. Pildil : Jüri Ratas FOTO tehtud: Heleri Piller Uurisime täna hommikul peaministrilt Jüri Rataselt, kui kindel ta on valitsuse otsuse taolises edus. Teatavasti osutitega kellad, mis on tänapäevalgi laialt kasutusel, on 12-tunnise tsükliga. Niisuguste kellade näit uuele ajale üleminekul muutub oluliselt, mistõttu on võimalus, et inimesed kella ei keeragi ja jätkavad igapäevast elu endise aja järgi. "Tühi jutt," vastas peaminister. "Vaatame näiteid. Kui 2000
Arendav mäng: Õpime puid Õpime puid õppemäng on mõeldud pigem algklassi lastele, vanuses 7-10 aastat, kuid sobiks ka koolieelikutele vanuses 6 aastat. Lastega puuliike ja taimi õppides võiks korraldada eelneva õppimise/meeldetuletuse klassiruumis ning siirduda siis kuhugi parki või metsatukka otsima, et need lastele paremini meelde jääksid. Nii saame ühendada õppimise ning värsked õhus liikumise. Väljasõpe on muutumas üha populaarsemaks nii koolides kui ka lasteaedades. Klassiruumis võiks õpetaja lasta ringi käima pildi puust ning võimalusel ka selle puu lehe (kuusel ja männil käbi), et lapsed seda katsuda saaksid. Nii jään neil paremini ka meelde kui nad saavad reaalset lehte katsuda. Siinkohal siis treenime tunnetusprotsessi Mälu. Väljas võiks toimuda tegevus niiviisi, et lastele antakse näiteks seesama puu pilt või siis öeldakse puu nimi, mida nad otsima peavad. Puu leidnuna saavad nad ka Tajuda puukoort, ...
Võru Muusikakooli kevadkontsert toimus 28. aprillil 2011. aastal Võru Kultuutimajas Kannel. Kontsert algas kell 18.00 ja kestis ligikaudu poolteist tundi. Seal esinesid Muusikakooli õpilased ja õpetajad erinevates koosseisudes. Kontserdi alustasid kaks tüdrukut, kes mängisid klaveril loo ,,Kevadel," esitati veel ka lugu ,,Türisalu ööbik," teiste lugude nimed ei jäänud meelde või olid liiga keerulised. Esinejatest jäid meelde Kaspar Oskar Kramp, Elina Piller, Anete Lokk, Kristina Bianca Rantala, Laura Eiche jt. Pillidest mängiti klaverit, mis saatis peaaegu kõiki laule, siis veel akordionit, flööti, harfi, trompetit, viiulit ja kindlasti oli neid veel. Muusikapalade vahel sai kuulda muusikakooli õpilaste mõtteid uuest koolimajast. Nagu ka eelnevad kontserdid, kus ma olen käinud oli ka see hästi korraldatud ja jättis järjekordselt positiivse mulje. Vahel on hea kuulata ka teistsugust muusikat, kui seda mida ma igapäevaselt kuulan
Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes pärast sõda oma pooleli jäänud õpinguid jätkates tahtsid rahvuslikus ülesehitustöös jõudumööda kaasa lüüa. Niisuguste üliõpilaste eestvedamisel hakkas 1920.a. sügissemestril 12-liikmeline sõpruskond endale organiseerumisvormi otsima. Korporatsioon Tehnola asutajaliikmed Asutajaliikmetena kirjutasid põhikirjale alla August Laupa, Paul Piller, Heinrich Leevald, Oskar Piibar, Richard Jaanus, Valler Leevand, August Lond, Eduard Pruuler, Villem Tõnisson, Oskar Lubi, Anton Trumm ja Johannes Kuresson. Korporatsioon Tehnola tegevuse eesmärgid Luua ühise korralduse alusel vennalik ühendus oma liikmete vahel; arendada oma liikmeid vaimselt, füüsiliselt ja kasvatuslikult, kujundada neis akadeemilisi kombeid, distsipliini ja suhtlemisoskust;
A-finaal 1. Jens Arne Svartedal NOR 3.03,8 2. Mats Larsson SWE + 0,2 3. Eldar Rönning NOR + 0,8 Naised: sprinditeade (v) 1. Roponen/Kuitunen FIN 16.20,9 2. Sachenbacher/Künzel GER + 0,7 3. Jacobsen/Björgen NOR + 3,1 Mehed: sprinditeade (v) 1. Pasini/Zorzi ITA 17.50,6 2. Pankratov/Rotsev RUS + 0,0 3. Sperl/Kozisek CZE + 0,7 Mehed: 15 km (kl) + 15 km (v) suusavahetusega 1. Axel Teichmann GER 1:11.35,8 2. Tobias Angerer GER + 0,5 3. Pietro Piller Cottrer ITA + 0,9 Naised: 7,5 km (kl) + 7,5 km (v) suusavahetusega 1. Olga Savjalova RUS 41.27,5 2. Katerina Neumannova CZE + 0,5 3. Kristin Steira NOR + 2,1 Naised: 10 km (v) 1. Katerina Neumannova CZE 23.58,4 2. Olga Savjalova RUS + 26,5 3. Arianna Follis ITA + 30,2 Mehed: 15 km (v) 1. Lars Berger NOR 35.50,0 2. Leanid Karneyenka BLR + 35,8 3. Tobias Angerer GER + 52,4 Naised: 4x5 km teatesõit 1. Soome 54.18,6
Toidukaupade uurimus (Köögi-, puuviljad ja pähklid) Mirjam Heinsaar Brigita Piller Kerli Süda Maria Mironova Kust on pärit toidukaubad, mida sina või sinu pere iga päev tarbib? Enamik tarbivatest igapäeva kaupadest on kodumaine, näiteks leib, sai, kartul, piim, vorst, liha jne Välisriikidest on pärit mitmed puu- ja köögiviljad, näiteks banaan (Equador), õun (Poola, Belgia), tomat ja kurk (Hispaania) jne. Hooajaliselt saame ka isekasvatatud puu- ja köögivilju
1896. aasta sügisel, kui Emma valmistus talvekorterisse sõitma, saabus vaikselt tema lahkumistund. Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet. Teosed eesti keeles "Loodusuurija reis ümber maailma purjekal "Beagle"". Tõlkinud Jaan Port, eessõna Arkaadi Uibo. Teaduslik Kirjandus, Tartu 1949, 528 lk. "Mälupildid: minu teadvuse ja iseloomu arenemisest". Tõlkinud ja kommenteerinud Mait Ando Raun. MR Piller, Tallinn 2005, 120 lk. "Autobiograafia". Tõlkinud ja eessõna: Mart Niklus; teine eessõna: Ivar Puura. Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu, 2006, 256 lk. Allikad: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://ww.darwin.kongress.ee
(Toim). (2008). Soolise võrdõiguslikkuse käsiraamat kohalikele omavalitsustele. Tallinn: Centre of Equality Advancement. Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn. Poolamets, O., Uljas, J., Raun, M., Punab, M. (2000). Mees muutuvas maailmas. Tallinn: Europrint. Russianoff, P. (1983). Why do I think I am nothing without a man? New York: Bantam Books. Uljas, J. (2002). Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest. Tallinn: MR Piller. Kursusetöö peamiste peatükkide tutvustus Plaanitavalt jaguneb kursusetöö kolmeks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse teooriatele tuginedes ülevaade perekonna olemusest, selle funktsioonidest ning perekonnaliikmete rollidest. Teine peatükk annab ülevaate hetkeolukorrast Eesti tööturul ja eestlaste töömigratsioonist. Kolmas peatükk tutvustab kavandatava uurimuse metoodikat, andmete kogumise ja
annaabi.ee 
