olustiku tema ümber. Maalidel olid lopsakad toonid, enam ei kirjeldatud biibli stseene vaid rohkem seliist privaatset ja rafineeritud emotsionaalset kogemust, mis on täis sensuaalset õhustikku, armastust ja elegantsi. Samamoodi kui kõigega elus ja eriti lõbu ja lustiga, siis ei saa ka suur toretsev pillamine kesta igavesti ja ainult sellega piirduda. Lõpuks finantsid kahanevad ja tuleb hakata kokku tõmbama ning naasema pillavast fantaasiamaailmast tänasesse päeva. See on ka vist põhjus, miks ei kestnud rokokkoo küll nii pikalt kui eelnevad ajastud. Rokokkoo ajastu pidi aitama unustada argipäeva ja olema meelelahutuslik. See õnnestus kahtlemata suurepäraselt, mille kinnituseks on meile pärandunud hulk vastavaid teoseid.
Mees hoiab põlvel istuvat naisterahvast nii, et oleks lihtsam patsutada tema ümarat tagapoolt. Mõlemad on elegantselt rõivastatud, naisel on väljaõmmeldud siidkleit ja mehel austria-stiilis sulega kübar, mõõk vööl ning põlvpükstega sobiv narmastega kaunistatud vammus. Liiderlik ilme näol ja kasimata hambad paljastatud, tõstab ta klaasi vaatajate terviseks, kobades samal ajal teise käega naise pihta. See kõik räägib pillavast ja uhkeldavast iseloomust. ,,Danae" Danae oli vanakreeka mütoloogias Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps.Kompositsioon on teostatud nn itaalia stiilis, aga akti kujutatakse hollandi stiilis, mis vastab Põhja-Euroopa meistrite realistlikule traditsioonile. ,,Iisaki ohverdamine" ,,Öine vahtkond" Maali täpsem nimetus oleks: "Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii". Maalitellimus esitati 1639
Edasi muutusid nad erinevatel ajastustel juba ka kaunistuselementideks. 9 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestauraator MR11 Kokkuvõte Kokkuvõttena võib öelda, et Antiikultuuri arengut mõjutasid kõige enam religioon ning teadvuse areng. Elustiile oli erinevaid pillavast lõbutsemisest kuni range ning vaga isikukultuseni. Antiikkultuuri mõjutused ümbritsevad meid tänapäevalgi igal sammul ning sellist tõetruusust kunsti eri vormides on võimalik vaid vähestel kunstnikel saavutada. 10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestauraator MR11
sajandile. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents toimus 1992. aastal Rio de Janeiros. Konverentsil võeti vastu Agenda 21, kus on kirjas tegevusplaan, kuidas ülemaailmsed valitsusasutused, nõukogud ja ühiskondlikud grupid peaksid 21. sajandil tagama arengu keskkonda kahjustamata . 2. JÄTKUSUUTLIKKUSE MÕISTE Jätkusuutlikkuse mõiste kerkis esile seoses ühiskonna (eelkõige majanduse) ekstensiivsest arengust ja pillavast tarbimisest tulenevate ökoloogiliste probleemide teravnemisega, mis seab üha enam ohtu looduskeskkonna võime taluda inimtegevuse tulemusena tekkinud koormust. Jätkusuutlikkus dünaamiline seisund, milleni viib jätkusuutlik ehk säästev areng. Kuigi jätkusuutlikkust kasutatakse tihti ka säästva arengu sünonüümina, on arvatud, et areng viitab paljuski kasvule, mis ei saa olla säästev, seetõttu eelistatakse kasutada sõna jätkusuutlikkus .
või säilimist. Seega esitatakse jätkusuutlikkust sageli kui subjekti huvitava nähtuse positiivse arengu koondportreed. Jätkusuutlikkus ÜRO on jätkusuutlikkuse sõnastanud põlvkondadevahelise võrdsuse printsiibi kaudu: Jätkusuutlik areng on niisugune praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine, mis ei tee seda tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamise arvelt. Jätkusuutlikkuse mõiste kerkis esile seoses ühiskonna (eelkõige majanduse) ekstensiivsest arengust ja pillavast tarbimisest tulenevate ökoloogiliste probleemide teravnemisega, mis seab üha enam ohtu looduskeskkonna võime taluda inimtegevuse tulemusena tekkinud koormust. Looduskeskkonna jätkusuutlikkuse ohustajana toodi välja eelkõige ressursside üleekspluateerimisest ja raiskamisest tulenev kiire ammendumine, elukeskkonna halvenemine seoses looduse absorbeerimisvõimet ületava saasteainete emissiooniga, inimtegevusest
tagasikäigu 1990te lõpul ja 2000te algul, kuid tänaseks on maaelu ja isekasvatamine saanud üha populaarsemaks elustiiliks. Kõrvutame nüüd möödunud sajandi maaelu kõrvale linnaelu on aegu, mil linnas valitses toidunappus (kuna linnas ise ei kasvatatud), on aegu, mil linnas käis pidu ja pillerkaar ning ka toidu nautimine kujunes üheks ajaveetmisviisiks. Sajandi alguses ja maailmasõdade ajal kannatati linnas nälga, seevastu 1930. ndate linnaelu on ehe näide pillavast ja nooblist elustiilist. Nõukogudeaja eesti köögist olen varem juba pikemalt kirjutanud ning seda teemat uuesti lahti harutama siin ei hakka. Olen jätkuvalt arvamuse juures, et nõukogudeaja köök oli pigem tagasikäik eesti köögi arengus, kuid kahtlemata oli see tingitud valitsenud oludest. Mulle tundub, et pärast II maailmasõda hävis osaliselt kokakunsti knowhow, seda just tehnoloogilises mõttes. Maapiirkondade
· ,,Noorsoo kriis,, 8. 1960. aastate luuleuuenduse aegu avardusid eesti luule piirid oluliselt. Kasvas nii eestilik kui euroopalik substraat, mis asus senise plakatliku sotsrealismi asemele, traditsioonile tugineva arbujalikkusega põimusid modernistlikud võtted. Domineeris tendents avatusele, kaanoni igakülgse avardamise vaim. Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, liikus eesti luule taas arbujaliku paradigma keskme suunas. Loobuti vabast vormist ja kujundite pillavast küllusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid Emajões"). Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks
annaabi.ee 
