Ei puudu ka traagika, Boccaccio puudutab ka õnnetute armastajate kurbi saatuseid. Novellides väärtustatakse nutikust ja teravmeelsust, naeruvääristatakse armukadedaid, ihneid ja rumalaid. Boccaccio kujutab värvikalt kavalaid armukesi, juhme talupoegi ja leidlikke vembumehi. Pilke objektiks on ka vaimulikud, keda kirjanik ilmselgelt põlgab. Boccaccio ülistab eelkõige armastust ja elurõõmu, imetleb terast mõistust, säästmata pilkest rumalaid ja silmakirjatsejaid. Siiski ei saa alati pahelised inimesed karistada ja ka üllad ning ausad võivad oma elus ebaõnne kohata. Nii võib ahne kaupmees vaatamata oma jumalakartmatule eluviisile ikkagi lõpetada rikka mehena ja paandunud liiderdajast kurjategija surra pühakuna. Boccaccio moraalikäsitlus erineb suuresti kiriku rangetest põhimõtetest. Ta kujutab isegi nunnasid ja munkasid üsna labaste ja kõlvatutena, kaugeltki pole siis tähtis abielutruudus
Ma olin terve oma elu inimesi austanud ja neisse lugupidamisega suhtunud. Kuid selles maailmas sellest ei piisanud. Praeguses maailmas pidid austama ennast ja teadma oma kohta, et austada teisi. Ma nägin, et need silmad olid väsinud petta saamisest ja halvast kohtlemisest. Ta oli mulle õpetanud stiili ja armastust enda ja oma lähedaste vastu. Kuid ma nägin, et Ta oli väsinud armastamast. Väsinud armastuses haiget saamast ja väsinud pilkest. Ta oli mind õpetanud tegema tööd ja nägema vaeva oma unistuste nimel. Kuid ma nägin, et Ta oli loobunud enda omadest ja teinud tööd teiste nimel. Armastusest. Ma teadsin, mida on mul talle õpetada. ,,Vanaema, ma õpetaks sulle meelekindlust, ,,minna laskmise" oskust ja enese armastamist. Ma õpetaks Sulle, et inimesed armastavad tõeliselt, kui sa neil lased. Mina laseksin Sul jahtida oma unistusi, mina annaksin Sulle võimaluse olla austatud ja armastatud !"
Sellest arenes suur ja tihe kirjavahetus, mis on suurepäraseks dokumendiks mitte ainult kummagi asjaosalise elamuste, mõtete ja vaadete suhtes, vaid ka kogu ajajärgu kirjandusliku ja kultuurilise elu kohta üldse. Koidula, kellel Kreutzwald oma ,,Kalevipoja'', ,,Viru lauliku laulude'', ,,Eesti ennemuistsete juttude'' ja perioodilise väljaandega ,,Maailm ja mõnda'' suureks eeskujuks oli, hävis Kreutzwaldi poolt kalendrisabas avaldatud pilkest, mille Koidula südamesse võttis, sest Kreutzwald oli rääkinud naiste kohta, kes jätavad maha nõela ja sukavardad ning hakkavad,, paberinirkideks'' ja ,,kirjaneitsiteks''. Kui Koidula saatis Kreutzwaldile kirja põhjendamaks neid sõnu, siis Kreutzwald tunnistas enda ,,nõdraks, ekslikuks inimeseloomaks'' ja rõhutas, et tema süda on nii ,,laiaruumiliseks'' loodud ,et kõik parema poole sammuvad asjad seal küllalist asupaika leiavad. Varsti hakkab Kreutzwald
Inimesed sünged, kohati karikatuursed. Pingestatus, ärevus. Depressiivsed inimesed. Rühmitus tegeles ka graafikaga (litograafia ja puulõige). Kirchneri värvid pole eriti hullud, ekrp.väljendus deforemeerimises. Emil Nolde ,,Maskide vaikelu", ,,Ristilöömine", ,,Naine ja Pierrot", KUBISM: 1905.foovid ilmusid, siis paar aastat esinesid seal vabalt, kui siis ilmusid uued suunad. 1907. aastast alates saame rääkida kubismist. Kubistid said ka alguses nimetuse pilkest. Kuna looming vastas nimetusele, jätsid nad selle. Lähtekohaks on Cezanne'i looming, taandada geomeetrilistele elementidele. Avaldas möju ka Aafrika neegriplastika. Rajajateks Pablo Picasso ja Georges Braque. Mõlemi loometee oli pikk, ei piirdunud ainult kubismiga, katsetasid teisi kunstivoole ka. Ükskord olen endale suurim varandus.(Picasso). Picasso ise kogus ka kunsti, Pariisis Picasso muuseumis on ka tema kogutuid töid. Elust on kirjutatud raamat, 4
Sellest arenes suur ja tihe kirjavahetus, mis on suurepäraseks dokumendiks mitte ainult kummagi asjaosalise elamuste, mõtete ja vaadete suhtes, vaid ka kogu ajajärgu kirjandusliku ja kultuurilise elu kohta üldse. Koidula, kellel Kreutzwald oma ,,Kalevipoja'', ,,Viru lauliku laulude'', ,,Eesti ennemuistsete juttude'' ja perioodilise väljaandega ,,Maailm ja mõnda'' suureks eeskujuks oli, hävis Kreutzwaldi poolt kalendrisabas avaldatud pilkest, mille Koidula südamesse võttis, sest Kreutzwald oli rääkinud naiste kohta, kes jätavad maha nõela ja sukavardad ning hakkavad,, paberinirkideks'' ja ,,kirjaneitsiteks''. Kui Koidula saatis Kreutzwaldile kirja põhjendamaks neid sõnu, siis Kreutzwald tunnistas enda ,,nõdraks, ekslikuks inimeseloomaks'' ja rõhutas, et tema süda on nii ,,laiaruumiliseks'' loodud ,et kõik parema poole sammuvad asjad seal küllalist asupaika leiavad. Algul ei saanud Kreutzwald
tagasi oli hakanud see nõrgenemine end tunda andma ja vähehaaval oli väärikas advokaat muutunud peaaegu oma abikaasa orjaks. Sugulane võeti vastu täiesti ükskõikselt. Kui isand Coquenard oleks seisnud jalul, oleks ta eitanud igasugust sugulust härra Porthosega. «Jah, härra, me oleme sugulased,» kinnitas kohmetumata Porthos, kes muide ei olnud iial lootnudki vaimustatud vastuvõtule abikaasa poolt. «Naiste kaudu, arvan ma?» küsis advokaat pilkavalt. Porthos ei saanud pilkest aru ja võttis kõike lihtsameelsusena, mille üle ta omaette habemesse naeris. Proua Coquenard, kes teadis, et naiivne advokaat on õige harva esinev nähtus, naeratas kergelt ja punastas tugevasti. Isand Coquenard oli pärast Porthose tulekut heitnud murelikke pilke suurele kapile, mis asetses tammepuust kirjutuslaua vastas. Porthos taipas, et see kapp, kuigi ta ei vastanud oma vormilt sellele, mida ta oli näinud unes, pidigi olema too ihaldatud kirst, ja
annaabi.ee 
