eluviisiga, tahtsid luua uut moodu kunsti - realism, loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja kompositsioon, T. Rousseau, J. R. Millet, J. Dupre, J. F. Millet kujutas talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, ,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H. Daumier graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna lihtrahvas, ,,Crispin ja Scapin", ,,Pesunaine", ,,Transonain´i tänav", G. Coubert suured pildid, motiiv argipäevast, korraldas esimesena kontranäituse, kaasaja olustiku maalimine, ,,Matus Oransis", ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Coubert", E. Manet ainesti Pariis ja kaasaegne linnaelu, vulganiseeringud, tätis oli kuidas ainet on nähtud ja kujutatud, vähendas varjudega ruumi kujutamist, heleda ja tumeda vstandumine, ,,Eine murul", ,,Olympia",
· Klassikaline tragöödia- Aichylos, Sophokles, Euripides; esimese näitleja sisse toomine ditürambi (tekkis kõne näitleja ja koori vahel), Aishylose loomingus said müüdid uue sisu, Sophokles kujutas inimese nii nagu nad olema peaksid, Euripides nii nagu nad on · Kreeka komöödia- ametlik tunnustus hiljem kui tragöödial, paljud said nime koori riietuse järgi, kasutati täielikku pilkamis- ja mõnitamissvabadust, vahel ka koos nimega, oluline osa agoonil (sõnasõda), publik asjatundlik, elas kaasa · Kirjakunst ja kõne- kirjutusviis vasakult paremale, retoorika e kõnekunst, tegutsesid kõnekunsti õpetajad (reetor), kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid (pidulikkõne, kohtukõne, poliitiline kõne) 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos?
Kõik maailmas pidi tema vaadete kohaselt alistuma saatusele. Sophokles kujutas inimesi nii nagu nad peaksid olema. Eutripides aga nii nagu nad on. Tema teostes esitleti ja arutati uusi teooriaid. Kreeka komöödia: Aristophanes, Manandros. Komöödia leidis ametliku tunnustuse hiljem kui tragöödia. Kujunes pilkelauludest Dionysose pidustuste ajal. Paljud komöödiad said oma nimetuse koori riiete järgi (,,Konnad", ,,Linnud" jm). Autorid kasutasid täielikku pilkamis- ja mõnitamisvabadust üksikkodanike suhtes nende nimepidi ettetoomisega. Züzee enamasti fantastilist laadi. Olulisemaks osaks agoon (peategelaste sõnasõda). Suur tähtsus uus-atika komöödial. Selles puudub fantastiline element ning kõrvale on jäetud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. Käsitletakse perekonna ja armastusteemasid. Kunst ja ka teater pidid näitama Ateena riigi väljapaistvust. Lisaks etenduse
Näitleja välimus oli kuni IV saj-ni enam-vähem ühesugune, ent väga omapärane; selles torkasid silma paks kõht ja istmik, nahast tehisfallos ning karikatuurne mask. Sitsiilias kirjutas VI-V saj. vahetusel komöödiaid Epicharmos. Tema komöödiad kujutasid endast lihtsa lõpplahendusega olustikulisi ja mütoloogilisi pilte. Vana-atika komöödia objektiks oli elav kaasaeg, poliitilise ja kultuurielu aktuaalsed küsimused. Autorid kasutasid täielikku pilkamis- ja mõnitamisvabadust üksikkodanike suhtes nende nimepidi ettetoomisega. Komöödia süzee on enamasti fantastilist laadi. Kõige olulisemaks komöödia osaks on agoon, näidendi peategelaste sõnasõda. Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse poliitilise või muu ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab ühte ja taunib teist vastast. Silmapaistev ateena komöödiakirjanik oli Aristophanes (450-388), kes kirjutas aktuaalse poliitilise sisuga komöödiaid
annaabi.ee 
