1917 ,,Siuru" esikkogu ,,Sonetid". 1924 abiellus A.Adsoniga 1957 Stockholmis Drottinghomi teatrimuuseumis. ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918) ja ,,Sinine puri" (1918) esindavad Underi loomingu noorusjärku. ,,Eelõitseng" aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule. Domineeris igatsev meeleolu. ,,Sonette" iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkenduses. Selles kohati leiduva erootiliselt avameelse pildistiku võttis noorem lugejaskond vastu vaimustatud poolehoiuga, konventsionaalse moraali kaitsjad aga häbeneva nördimusega. ,,Sinises purjes" jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. ,,Sonetid" kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitab armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudutused ja lähedus (,,Ehtides" ja ,,Ekstaas").
Alliksaare põhimotiivid ja tähised on ilu, luule, avaramalt, ulm ja lumm märgivad sedasama ahvatlust, ühtlasi ka tõrjumatut tunnetushuvi, mida sümboliseerivad veel kustutamatu janu kujutelmad. Autorile ei tähenda vabadus muud kui õigust kahelda ja valida veetlevaim tee. Kirjanik omandab tervikuna tihtipeale salapärase defineerimatuse, mistõttu luuletust on võimatu taandada mingile ühele märksõnale või motiivile. Alliksaare luule pildistiku kummalist kirgust, agressiivset ja ebatavalist kujutelma. Epiteedid, võrdlused, metafoorid ja muud stiilifiguurid omavad silmanähtavalt eksperssionistlikke, mõnikord sürrealistlikke kvaliteete. Autori luuletus võib koosneda üksnes kategoorilistest keeldudest ja käskudest, hüüatustest ja küsimustest, õpetustest ja hoiatustest. Alliksaare luules on oluline loodus, autor kasutab erinevaid suhtumisi, enesemääramine voolavas ajas, teadmine, et eilne „ kustub piinava
Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kätt musutama kipub keel, Koer mõnuleb kõrgel hangel, all kõrtsis koduküla larhvid must nagu tukk. me segi lööme koidu eel. Sa ühtuks kui särava maaga ja õnnest kurgus on nutt. 7. Sütiste tõi eesti luulesse linna tööelu pildistiku ja protestis ühiskondliku ülekohtu vastu. Sütiste kirjutas hoogsat klassikaliselt selget ( ka vabavärsilist) kirjeldamisrõõmsat ning rahvalikut luulet. Sütiste luulet on tõlgitud ka prantsuse ,itaalia, ungari, soome, läti, leedu, armeenia, kirgiisi ja esperanto keelde. Sütiste luuletusi on tihti paigutatud koolilugemikesse ja antol-tesse, neid on paljud heliloojad (G. Ernesaks, V. Kapp, A. Karindi, V. Koha, V. Lipand, A. Ratassepp, V. Reiman, M. Saar, J. Variste, U. Veerne jt
viivad varem või hiljem kokkuvõtvate järelduste tegemiseni. Mõnedki luuletused (kas või ,,Midrimaa") on huvitavalt mitmeplaanilised ja tugevate filosoofiliste alahoovustega. Raamatu paiguti üsnagi lihtne sisu on esitatud suure luule vääriskeeles, see annab haruldase kunstilise efekti. Kogu teost läbib oma maailma loomise motiiv(,,Mänguvesi", ,,Suur maalritöö" jt.) Raamat on illustreeritud väga heldelt. Pildistiku erilaadilised lahendused loovad mitmekülgsuse. (Kabur, 1975) 2.3.3 ,,Oma olemine, turteltulemine" ja ,,Krõlli-raamat" (1979) Mõlemad kogud ilmusid aastal 1979 ning väärivad kindlasti erilist esiletõstmist. ,,Krõlli- raamat" sisaldeb eepilise koega värsse fantastilisest Krõllist, kes E. Valteri illustratsioonide abiga on muutunud väga armastatud olendiks eesti lastekirjanduses. Krõll kehastab laste
annaabi.ee 
