Suri 4.augustil 1822 ja on maetud Riia Jakobi kalmistule. Luuletaja, säilinud umbes 25 luuletust. Kirjutas põhiliselt oode (9) ja karjaselaule , ehk pastoraale (6). Keeleoskus ei olnud väga hea, ta oli iseõppija, kuid ta oli uhke oma Eesti päritolu üle ja armastas oma isamaad, kutsudes ennast "maarahva lauljaks." Oodid räägivad inimesest, loodusest, jumalast, sõprusest, kodust. Karjaselaulud on kirjutatud lihtsamas keeles ja neis puudub kõrgelennuline ja ülev pildistik. Kasutatud on lihtsaid ja eestipäraseid motiive. Karjaste laul Ott Peedo kuu Päike Kask Tamm Pääsuke Kotkas Lilleaed Org Võitja „Kuu“ Kas siis selle maa keel
Ta uuris vanu kirjakeele allikaid, näiteks on säilinud 315 lehte väljakirjutusi Wiedemanni sõnaraamatust. Sõnad märkmelehtedelt jõudsid luuletuste tekstidesse. Pühaste arhailine olustik, loodus ja omapärased inimtüübid ergastasid kujutlust ja inspireerisid uusi värsse. 1942. aastal lõi Alver 14 uut luuletust, lühipoeemi ,,Leib" ja kangastuse ,,Lutseviir". Pühaste tsüklis saavutab äärmise piiri nõudlik kunstiline lihtsus, literatuurne sõnavara ja pildistik on muutunud üdini rahvapäraseks, kuid on tundlikult poeetiline. 1943. aastast pärineb käsikirjaline luulekogu ,,Elupuu" käsikiri, mis okupatsiooniolude tõttu trükki ei pääsenud. 1944. aasta sügisel läksid Talvikud Pühastest rindest rängalt purustatud Tartusse, kus 1945. aasta algul õnnestus saada eluasemeks tuba August Annisti maja teisele korrusele. 1945. aasta 15. mail arreteeriti võimu silmis poliitiliselt kahtlane Heiti Talvik. Pärast esialgset
gruppi kui kogumit, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, samas tunnetades oma kuuluvust sellesse ning ka teised inimesed peavad neid sellesse kuuluvateks (Merton 1957:26). Ühelauselise refereeringu puhul piisab autori nimest ja aastaarvust enne punkti (lehekülje numbrit pole vaja), K.Muru on märkinud, et tavapärast kujundiehitust tõrjub K.Lepiku luules välja assotsiatiivne struktuur, kontrastid, kuhjuv pildistik ja sürrealis mile omased stiilivõtted (Muru 1993). Tsiteerimine on teise autori töö või allika väljavõtte kasutamine oma töös. Tsiteerimist kasutatakse, kui on vaja mingit seisukohta täpselt edastada, kui uurimuse koostaja tahab oma mõtteid kinnitada teise autori tabava väljendusega või kui soovitakse väidet ümber lükata või kritiseerida. Soovitav on hoiduda ülisagedasest ja põhjendamata tsiteerimisest.
Kolmandaks originaalseks võtteks on kahe meister- ehk juhtsoneti kasutamine raamina, kusjuures lugemisjärg nendel magistraalidel on vastupidine. See tõestab lüürilisuse astet ja toob eredalt esile sonetipärja loomupärase sünteetilisuse, süzeelisuse. Üksikutest lüürilistest süzeedest põimitakse tervet pärga haarav sündmustikuline kude, täites nii zanri ,,vormilise süzee" konkreetse sisuga. See lähendab pärga omakorda eepikale, nagu ka kiretu kirjeldus, objektiivne pildistik varjatud subjektiivsuse ees. Ohtrad on ka dramaatika väljendusvahendid: otsene kõne, küsimused-hüüatused, lausekatkestused, elliptika, mitmed pöördumised, mis peegeldavad sügavalt konfliktset sisu. Tavapärase lüürilise töö asemel on tulemuseks lürodramaatilis-eepiline teos. Niisiis sonett lüroeepikana. Alapealkirigi viitab eepikale: ,,Kolmas reisikiri", s.o. Kihvakaania-kirjade jätk. Paigutab ju autor sonetipärja oma hilisema lüroeepika valikkogu
sündinud samuti laulutekstidest. Need on koondatud kogumikesse ,,Pogo", mis ilmus aastal 1989, ning 1994.aastal ilmunud ,,Anarhia". Pilt 3 Tõnu Trubetsky (http://www.epl.ee/) [24.04.2011] 17 Tema luule on kasvanud käsikäes tema juhitava ansambliga Vennaskond, kus Ta on solist ning asutaja. Tema peamisteks teemadeks on manifesteeriv hoiakuluule, apokalüptiline pildistik ning anarhistlikud väljaütlemised. Siiski on Tal ka eleegiliste tundetoonidega luuletusi ja laule. Vennaskonna postpunk´i periood on kajastunud ka Tema luuletustes. Samuti on Ta kirjutanud mitu ,,punk-rock romaani" (Mina ja George 1996, Daam sinises 1994, Inglid ja kangelased 1992). (Pruul 2000) 5.3 Merca Kodanikunimega Merle Jääger, on sündinud 1965.aasta 19.oktoobril Tallinnas. Tema esimene luulekogu on ilmunud kahes versioonis- ,,Merca by Air Mail" ja ,,Merc@merka" - aastal
annaabi.ee 
