kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks. Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud. Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks. Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Et inimene näeb kõike läbi valguse ja õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni – seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe
ole kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks. Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud. Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks. Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Juugend Antonio Gaudi (1852-1926) Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet oli katalaani arhitekt ja Kataloonia modernismi tähtsaim esindaja. Teda peetakse juugendstiili ja orgaanilise arhitektuuri esindajaks, kes arendas välja omapärase sürrealismi kalduva arhitektuurilise vormikeele. Ta töötas peamiselt oma kodulinnas Barcelonas, kus asuvad tema tuntuimad tööd, Güelli park ja Sagrada Família kirik.
Seekord saavutasin soovitud pinge oma pildis, seda tänu tugevale poosile, pilgule ja ainult ühelt poolt lagnevale küljevalgusele. 5.3. Kompositsioonireeglite rikkumine Kompositstioonis on palju reegleid, mida on vaja vahetevahel rikkuda, et teha pilt huvitavamaks. Üks võimalustest on asetada modell pildi äärealale. 5.3.1. Praktiline töö Selleks, et saavutada võimalikult äärmuslikku tulemust asetasin modelli nii pildiserva kui oli võimalik. Pilt tuli üsnagi ebatavaline ja huvitav. Valgustusena kasutasin laelampi ja põrandalampi, mis oli asetatud peaaegu otse. 5.4. Valgusega eksperimenteerimine Valgusega eksperimenteerimiseks on lõpmata arv variante. Valgus küljelt võib luua õige meeleolu ja kui teha pilti tagant tuleva valgusega loob see siluetid. 5.4.1. Praktiline töö
selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks. Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud. Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks. Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Mingit teemat ei mõeldud välja, vaid maaliti just seda olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kujutamise kaudu. Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud: suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses.
naised maalidel on väga kenad, ve etlevad. Inimesed maalidel on tulvil tervist, r õõ mu, ilu. Värvid aja jooksul muutuvad ta maalidel aina heledamaks, hilje m do mineerivad roosa ja sinine. Kohati on Renoiri maalid ehk liigagi magusad. Edgar Degas- Algul maalis portreid ja ajaloo maale. Hilje m olustikustseenid: kohvik , teater, tänav. Erinev impressionistidest ei maalinud vabas õhus. Degas` maalidele on iseloo mulik kõrge sil mapiir, pildiserva poolt pooleks l õigatud figuurid. Maalide ainestiku leidis Degas suurlinna elust naised (eriti tualetti tege mas), hobuste v õidujooks, kohvikud jne. Eriti ar mastas balletistseene, kuid rõhutas mitte selle graatsiat ja ilu, vaid vaeva, rasket füüsilist tööd. Ar mastas pastelltehnikat. Degas` loomingus on impressionistlik: 1) suur tähelepanu on valgusel 2) toonid on heledad 3) püüab fikseerida m ö öduvat. Impressionistlik ei ole: 1) plastilisus,
annaabi.ee 
