arvutisse)? Traadiga , õhu kaudu ( lained ) ja valgusega . 23. Ülesanne nr 1. Leida, kui palju kulub aega internetis faili allalaadimise peale. Faili suurus on 760 MB (megabaiti), interneti ühenduskiirus on 4Mb/s (megabitti sekundis). 760 x 8 =6080 bitti , 6080 : 4 =1520 sekundit (VALE ;) ) 24. Ülesanne nr 2. Leia, palju võtab mälumahtu pilt, mille resolutsioon on 1600 x 1200 pildipunkti. Värvisügavus on 16 bitti (iga pildipunkti jaoks on vaja 16 bitti mälu). 1600x1200= 1 920 000 , 1 920 000x16= 30 720 000 bitti e.3 840 00 baiti. Andra Udeküll 9.b klass
Leida, kui palju kulub aega internetis faili allalaadimise peale. Faili suurus on 760 MB (megabaiti), interneti ühenduskiirus on 4Mb/s (megabitti sekundis). Teoreetiliselt: t = 760 000 000 * 8 (bait bittideks) / 4 000 000 = 6 080 / 4 = 1520 sek = ~ 25 min Praktiliselt: Kuna osa kiirust kulub muuks infovahetuseks, siis tegelikult kulub aega rohkem. 25. Ülesanne nr 2. Leia, palju võtab mälumahtu pilt, mille resolutsioon on 1600 x 1200 pildipunkti. Värvisügavus on 16 bitti (iga pildipunkti jaoks on vaja 16 bitti mälu). Pakkimata pildi suurus = 1600 * 1200 * 16 = 30 720 000 bitti = 3 840 000 baiti = 3,84 MB (tegelikult 3,66MB)
90Hz, kui aga tahaks lahutusvõimeks 1600X1200, siis maksimaalne kaadrisagedus on ainult 75 80Hz. · Lahutusvõime ehk resolutsioon Monitori lahutusvõimeks nimetatakse ekraanipildi eristatuse astet (teravust, kui selge on pilt), mida mõõdetakse pikselites horisontaal- ja vertikaalsuunas. 640x480 kuni 1600x1200 pikselit (horisontaal- ja vertikaalsuunas). · Punktisamm Monitori pikseli (pildipunkti) samm väljendab üksikute pildipunktide vahekaugust monitori ekraanil ja seda mõõdetakse kümnendikes millimeetrites. Kaasaegsetel monitoridel on see 0,25-0,28 mm. Piksel ehk pixel on lühend sõnast picture element. Pildi (graafikakujutise) väikseim element. Värvimonitoris koosneb iga piksel kolmest värvipunktist. Printerid kolm erinevat tüüpi nõel-, tindi- ja laser/LED printerid. Igal printeritüübil on oma kulumaterjal (lint, tint, tahm)
korrutisena, s.t kui pildi ühe külje pikkus on 80 pikselit ja teise külje pikkus 600 pikselit, siis suurus pikselite arvuna on 800x600. Värvisügavus Näitab seda, mittu bitti graafikamälu on vajalik ühe pikseli värvi kirjeldamiseks. · 1 bit-2 värvi · 2bit-4 värvi · ... · 8bit-256 värvi · 16bit-65536 värvi · 24bit-16 777 216 värvi (TrueColor) Tähis 24 bitti ehk 16 miljonit värvi viitab sellele, et iga pildipunkti iga värvikanali (R-G-B) numbriliseks esituseks on ette nähtud 1 bait(=8 bitti x 3=24 ehk 2563 erinevat väärtust). Mida suurem on pildi värvisügavus, seda kvaliteetsem on pilt, kuid seda suuremad nõuded esitatakse graafikakaardile ning monitorile ja seda suurem on pildifail. Veebis on veel siiamaani laialt levinud 8-bitise värvisügavusega pildid, kuid on tuntav üleminek 16 ehk 24 bitiste sügavustega piltidele. Failivorming GIF, omadused, värvid
ja on VGA-ga tagasiühilduv analoogreziimis. HDMI (inglise High-Definition Multimedia Interface) on kõrglahutusega multimeedia kasutajaliides, mis loodi aastal 2002 kõrge kvaliteediga pildi ja heli edastamiseks. 6. Kuvari olulisemad näitajad. Suurus väljendatakse ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on vahemikus 1527 tolli. Mida suurem on ekraan, seda suuremat ala saab tööpinnast näha. Piksli suurus pildipunkti füüsiline suurus kuval, mõõdetuna millimeetrites. Lahutusvõime (screen resolution) väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite arvuna, mis on ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutis, näiteks 800×600, 1024×768, 1152×864. Seega mida suurem on lahutusvõime, seda teravam on pilt, juhul kui piksel ise on piisavalt väike. Järgmise põlvkonna seadmete pikslite arv on 4K ja 8K. Kontrast (contrast ratio) näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe
korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (CRT) ja/või vedelkristallkuvar (LCD). KUVARI OLULISEMAD NÄITAJAD Suurus väljendatakse seda ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on vahemikus 1524 tolli. Mida suurem on ekraan, seda suuremat ala saab tööpinnast näha. Pikseli suurus pildipunkti füüsiline suurus kuval, mõõdetuna millimeetrites Lahutusvõime väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite arvuna, mis on ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutis, näiteks 800×600, 1024×768, 1152×864 . Seega mida suurem on lahutusvõime, seda teravam on pilt. Kontrast näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe. Näiteks kui kontrast oleks 1:1, siis oleks pilt must-valge. Ehk mida suurem on kontrast, seda ilusam on pilt. Must on mustem, valge valgem jne.
pangatšekkidel ja muudel dokumentidel. Optiliste sisendseadmete erirühma moodustavad pilti ja teksti lugevad skannerid. Nimetust "skanner" kasutataksegi peamiselt nende sisendseadmete kohta, kuna eespool vaadeldud seadmed kannavad tihti vaid optiliste lugejate nime. Pildi-tekstiskannerites viiakse kombatav originaalpilt punkthaaval rasterkujutisena arvuti mällu, värviskannerites värvikujutisena. Kui skanneri sensor on "sisse tõmmatud" pildipunkti kohta käiva info, liigub ta edasi järgmisele, kuni kogu dokument on loetud. See protsess on väga kiire, kogu algdokumendi skaneerimiseks kulub ainult paar sekundit. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule.
süsteemikonsooli, virtuaalkonsooli ja mängukonsooliga. 4 3 Kuvari olulisemad näitajad Kuvareid eristatakse peamiselt nende suuruse ja tehniliste parameetrite järgi. Suurus – väljendatakse seda ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on vahemikus 15–24 tolli. Mida suurem on ekraan, seda suuremat ala saab tööpinnast näha. Pikseli suurus – pildipunkti füüsiline suurus kuval, mõõdetuna millimeetrites Lahutusvõime (screen resolution) – väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite arvuna, mis on ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutis, näiteks 800×600, 1024×768, 1152×864 . Seega mida suurem on lahutusvõime, seda teravam on pilt. Joonis 1. Lahutusvõime ja pikslite arv Kontrast (contrast ratio) – näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe. Näiteks kui kontrast oleks 1:1, siis oleks pilt must-valge
paneb helendama vastava põhivärvuse luminofoori, muutes UV-kiirguse nähtavaks valguseks. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 23 (43) Kambrikestes olev gaas on tugevasti hõrendatud, selles plasma tekitamiseks vajalik pinge on mõnisada volti. Iga kambrike asub kahe juhtme (rea- ja veeruelektroodi) ristumispunktis, mis võimaldab igat kambrikest aadresspõhimõttel eraldi tüürida. Pildipunkti heleduse moduleerimine toimub transistori tüürimisega impulssreziimis põhimõttel: mida pikem on aeg, mille vältel on rakuke ergastatud olekus, seda suurem näib vaatajale tema heledus. Esimese töötava plasmaekraani ehitasid 1964.a. Donald L. Bitzer ja H. Gene Slottow Illinoisi ülikooli suurarvuti Plato IV jaoks. Joonis 4.22. Plato V suurarvuti terminaal aastast 1988 [http://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_display].
üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmetel on ühesugune tööpõhimõte: nad loevad infot objektide heledus-tumeduse ja värvuse kompamise teel, kasutades ülitundlikke sensoreid. Pildi-tekstiskannerites viiakse kombatav originaalpilt punkthaaval rasterkujutisena arvuti mällu, värviskannerites värvikujutisena. Kui skanneri sensor on "sisse tõmmatud" pildipunkti kohta käiva info, liigub ta edasi järgmisele, kuni kogu dokument on loetud. See protsess on väga kiire, kogu algdokumendi skaneerimiseks kulub ainult paar sekundit. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule.
Optiliste sisendseadmete erirühma moodustavad pilti ja teksti lugevad skannerid. Nimetust "skanner" kasutataksegi peamiselt nende sisendseadmete kohta, kuna eespool vaadeldud seadmed kannavad tihti vaid optiliste lugejate nime. Pildi-tekstiskannerites viiakse kombatav originaalpilt punkthaaval rasterkujutisena arvuti mällu, värviskannerites värvikujutisena. Kui skanneri sensor on "sisse tõmmatud" pildipunkti kohta käiva info, liigub ta edasi järgmisele, kuni kogu dokument on loetud. See protsess on väga kiire, kogu algdokumendi skaneerimiseks kulub ainult paar sekundit. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule.
annaabi.ee 
