ühegi tüübi juures otstarbekad. Digitaalse kompaktkaamera puhul kuvatakse pildistatav elektrooniliselt LCD ekraanile (otsevaade). Fotoaparaadi objektiivi taga on valgustundlik sensor, mis täidab sama funktsiooni, nagu kompaktkaamera puhul film. Sellele langeb läätse läbiv valgus igal ajahetkel kui objektiiv on lahti. See kujutis muudetakse digitaalseks pildiks ja kuvatakse LCD ekraanile. Mõnel digikompaktil on ka pildiotsija, mis aga ei esita täpselt seda mida objektiiv "näeb". Vaatepunkt on veidi kõrgemal, objektiivi kohal. Uuemad digikompaktid on ainult LCD-ga ja ilma pildiotsijata sest "keegi seda nagunii ei kasuta". (vt Joon.1) Plussid - mugav kasutada, ei pea muretsema filmi (ja raha) kulumise pärast, paljudel aparaatidel on võimalus ka ise võtet mõjutada, ei pea rahulduma automaatprogrammiga. 5
aastal. Esimene värvifilm anti välja alles 1935. aastal (Kodachrome). 12 Tänapäeval kasutatakse laialdaselt pisikesi ja odavaid kaameraid, teen väikse ülevaate milline põhimõtteline vahe on kompaktkaameral,peegelkaameral ning digikaameral. Filmiajastul tegid kõik kaamerad pilte filmile ning valdavalt oli kasutusel 35 mm laiune filmirull kaadrisuurusega 36 x 24 mm. Tollastel kompaktkaameratel oli kadreerimiseks eraldiasuv optiline pildiotsija, objektiiv oli kujutise tekitamiseks filmile. Peegelkaamerate puhul aga nägi fotograaf pildiotsijasse vaadates läbi objektiivi seda võimaldas peegel kaamera korpuses. Pildistamise hetkel liikus see peegel üles ja siis tekkis kujutis filmile. Nii oli võimalik eelnevalt näha täpselt sama kujutist, mis filmile tekkis. Teise erinevusena sai peegelkaameratel objektiive vahetada, kusjuures igal firmal on kasutusel oma kinnitusstandard
juhul taotlusliku alasäriga, kus peaaegu kogu pilt on tumedates toonides. 8.1 Särituse aeg Särituse aeg on aeg, mille jooksul kaamera katik on avatud, et lasta valgust sisse. Säriaega mõõdetakse sekundi murdosas või lausa sekundites. Sõltuvalt kaamerast on lõoge kiirem 15 säritusaeg näiteka 1/8000sek ja pikem 30sek. Murdosa sekundeid kuvavad kaamerad kahte moodi. Näiteks läbi pildiotsija kuvatakse murdosa täisnumbritega 60, siis LCD kuvab selle 1/60. Täissekundeid kuvatakse 1'', 2''...30''. Absoluutne säriaeg on ajavahemik, mille jooksul valgustundlik kiht saab samasuguse särituse kui absoluutse säriaja puhul, kuid eeldusel, et valguskiirte juurdepääsu fotomaterjalile saab avada ja sulgeda silmapilkselt. Efektiivne säriaeg on alati lühem kui absoluutne säriaeg; nende omavahelist suhet nimetatakse katiku optiliseks teguriks.
Tugevdab kaugete vaadete puhul õhuvinet, seega aitab luua õhuperspektiivi. Filter teeb fotol punased värvused tumedaks ning sinised heledaks. Rakendatakse siis, kui tahetakse huuli, tedretähti või päevitust esile tõsta. Säritust tuleb suurendada 1,5-2 korda Roheline Kasutakse peamiselt looduses taimestiku paremaks detailiseerimiseks. Säritust tuleb suurendada 1,5 korda. 23. Digitaalse fotograafia printsiibid Digitaalkaameral nagu ka traditsioonilisel kaameral on objektiiv ja pildiotsija. Aga digitaalkaameral on filmi asemel valgustundlik elektrooniline kiip (CCD). Kui valgus langeb kiibile, tekivad elektrilised signaalid, mille kaamera muundab digipildiks. Pildid säilitatakse mälukaardil. Tänu sellele saab teha ka palju pilte ja nende hulgast valida omale sobiv, mitte sobivad saab kohe kustutada. Kastatud kirjandus 1. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Digitaalfotograafia (29.09.10) 2. Täielik fotograafia kursus
annaabi.ee 
