tahvelmaalikoolkondi, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. Bernt Notke maal ,,Surmatantsud" Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Algselt oli see ligi 30 meetri pikkune, aga sellest on säilinud ainult 7,5 meetrit. Surmatants populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Sarnase, osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Prantsuse kirikud Esimene gooti süsteemiga kloostrikirik ehitati 1144. aastal ja see kandis nime Saint- Denis
1960ndatel aastatel avati ning restaureeriti 15. sajandil suletud lõunaportaal ning Püha Antoniuse kabeli perspektiivportaal, samuti kabelit pikihoonega ühendanud kaarava. Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Surmatants populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Kuidas Bernt Notke maal omal ajal Eestisse jõudis, pole täpselt teada. Maali põhjalikult uurinud kunstiteadlane Mai Lumiste on arvanud, et see valmistati spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks
mis hävis II maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Sarnase, osaliselt säilinud (alguse osa) teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar (1483).Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras. Samuti on märkimisväärne Stockholmi vanalinnas Suurkirikus asuv skulptuurigrupp "Püha Jüri ja lohe". Bernt Notkest on Jaan Kross kirjutanud jutustuse "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". Surmatants – populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Surmatantsu-teema oli keskaja kunstis ja kirjanduses väga populaarne. Selle üheks põhjuseks oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud katkulaine, mida tuntakse Musta Surma nime all
Kunstnikku ülistati ja tunnustati, kui impressionismi meistrit, kuid modernse kunsti teerajaks teda ei peetud. Alles 1940. aastate keskel algas Monet' rehabilitatsiooni tõeline Monethullus, millele panid aluse Ühendriikide abstraktse ekspressionismi noored kunstnikud. Seejuures oli juba ,,Heinakuhjade" seeria 1891.aastast üks esimesi märke sellest arengust, mis iseloomustab Monet hilisemat loomingut ja mis mõjutas paljusid hiliseimaid kunstnikke pildimotiiv jäeti värvi autonoomiat eelistades unarusse. Seda arengut jätkasid sajandi vahetusel järjekindlalt postimpressionistid ja sümbolistid. Tuntuimad teosed ,,Impressioon. Tõusev päike" Monet maalis selle teose 1872. aastal.Seal on kujutatud La Havre sadamat päikeseloojangu ajal. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile mille mõõtmed on 48×63 cm. Pealkirja kohta ütles Monet 1898. aastal: ,,Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide
annaabi.ee 
