21. detsembril 1970 käis Elvis Valges Majas president Richard Nixoniga kohtumas. Selleks kirjutas ta lennujaamas käsitsi 6-leheküljelise patriootliku kirja, kus ta rääkis ühendriikide narkoprobleemist ja kus soovis saada föderaalagendiks, et narkootikumide leviku vastu võidelda. Samuti küsis luba, et presidendiga silmast-silma kohtuda. Kohtumisel näitas ta presidendile oma olemasolevaid politseimärke, perekonna pildialbumit ja andis üle kingituse – kaasavõetud Teisest maailamsõjast pärineva püstoli Colt 45 Elvis rääkis, kuidas ta toetab president Nixonit ja mis moel saaks ta oma riiki aidata. Kohalviibijate sõnul oli Elvis visiidi jooksul äärmiselt ettearvamatu. Jäi mulje nagu president külastaks Elvist Gracelandis, mitte vastupidi. Peagi sai Elvis ka oma soovitud föderaalagendi märgi oma märgikollektsiooni juurde. 1971
108 Mälestused võivad pakkuda ka naudingut. · ,,Ei olnud ka ühtki mälestust koolimajast, millest teati ainult niipalju, et see oli ilma korstnata nagu kõik talumajadki. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.113 Olevikus elanud inimesed ei teadnud koolimajas muud, kui et see nägi välja samasugune kui talumaja. · ,,Öö, mis muidu on pikk isegi suvisel ajal, kui pole und, kaob üsna kiiresti mälestuste ja kujutluste pildialbumit sirvides. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.118 Unetud ööd jäävad isegi suvel lühikeseks, et meenutada kõiki mälestusi. · ,,Ühelt poolt paistab kodu lapsepõlvemälestustega, see kutsub ja meelitab. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.119 Noorusaja mälestused kodust on kõige meeldivamad. · ,,Praost Tammiku lapsepõlvemälestustes olid need tema esimesed kaksteist aastat
Selleks kirjutas ta lennujaamas käsitsi 6- leheküljelise patriootliku kirja, kus ta rääkis ühendriikide narkoprobleemist ja kus soovis saada föderaalagendiks (Federal Agent at Large), et narkootikumide leviku vastu võidelda. Samuti küsis luba, et presidendiga silmast-silma kohtuda. Kohtumisel näitas ta presidendile oma olemasolevaid politseimärke, perekonna pildialbumit ja andis üle kingituse – kaasavõetud Teisest maailmasõjast pärineva püstoli Colt 45. Elvis rääkis, kuidas ta toetab president Nixonit ja mis moel saaks ta oma riiki aidata. Kohtumise lõpus tutvustas Elvis presidendile kahte oma kaasasolevat turvameest Jerry Schillingut ja Sonny Westi. Kohalviibijate sõnul oli Elvis visiidi jooksul äärmiselt ettearvamatu. Jäi mulje nagu president külastaks Elvist Gracelandis, mitte vastupidi. Peagi sai Elvis ka oma soovitud
korralikult välja puhata ja kiiresti erksaks saada. 21. detsembril 1970 käis Elvis Valges Majas president Richard Nixoniga kohtumas. Selleks kirjutas ta lennujaamas käsitsi 6-leheküljelise patriootliku kirja, kus ta rääkis ühendriikide narkoprobleemist ja kus soovis saada föderaalagendiks, et narkootikumide leviku vastu võidelda. Samuti küsis luba, et presidendiga silmast-silma kohtuda. Kohtumisel näitas ta presidendile oma olemasolevaid politseimärke, perekonna pildialbumit ja andis üle kingituse kaasavõetud Teisest maailamsõjast pärineva püstoli Colt 45 Elvis rääkis, kuidas ta toetab president Nixonit ja mis moel saaks ta oma riiki aidata. Kohalviibijate sõnul oli Elvis visiidi jooksul äärmiselt ettearvamatu. Jäi mulje nagu president külastaks Elvist Gracelandis, mitte vastupidi. Peagi sai Elvis ka oma soovitud föderaalagendi märgi oma märgikollektsiooni juurde. 1971. aasta jätkus samas vaimus: kuude kaupa Las Vegast, päevas kaks sõud
Kuid kamraadideks olid Veerpalul erksad poisid. Ehk koguni elumehed. Sellised, kes suitsetamisega klassijuhatajale sisse kukkusid. Veerpalu mitte. «Ju ei suutnud sõbrad talle nii palju mõju avaldada, et Andrus nendega kõike kaasa teeks,» järeldab Mikk. Olles lapanud vanu klassipäevikuid, langetab Mikk Veerpalu kohta kokkuvõtva hinnangu: «Tavaline koolipoiss. Ega ta väga korralik ei olnud. Käitumine oli ju rahuldav.» Vana pildialbumit sirvides meenub Mikule suusavõistlus kooli staadionil, kus 7. klassi õpilane Andrus Veerpalu pistis teiste seas rinda ka õpetajatega. Selles, et poisist sai suusataja, peab ta «süüdlaseks» Veerpalude kodu, ennekõike ema Ainot, kes käis vajadusel enne starti koguni poja lumelaudu määrimas. Rääma põhikool tunnustab oma kuulsaimat õpilast paraadukse kõrvale kinnitatud tahvliga, mis teatab, et siin on õppinud olümpiavõitja Andrus Veerpalu. Direktor
annaabi.ee 
