Ehitustegevus Roomas Alates 16.saj lõpust eriti hoogne Paavstid tundsid end kindlalt Urbanus II toetas kõige rohkem kunsti Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus ° Loobuti tsentraalehitisest ° Ehitati kirikute juurde kõrge fassaadiga pikihoone ° Kuppel ei paista enam ° Ladina risti kuju ° Juurdeehituse autor Carlo Maderna ° Üksikvormide poolest sarnaneb uus fassaad Michelangelo kavandatud kirikuga ° Lisaks pilastritele Hiiglaslikud sambad tihedamalt mõlemal pool peaust Baroklik terviku loomine suured ansamblid Ruumilised illusioonid ja efektid Lorenzo Bernini ° Peetri kiriku ette rajas Peetri väljaku ° Ovaalne põhiplaan ° Väljakult piirab kahekordne kolonnaad sammaste rida Peeti oluliseks hoonete paigutust linnaruumis Teisigi suurejoonelisi väljakuid ° Navona väljak selle keskel obelisk ja skulptuuridega purskkaev
Sageli kasutati risaliiti- seinaosa ulatub fassaadipinnast ette kogu kõrguses. (2. pilt) Tavaline on arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Rooma Peetri kiriku edasiehitus.(3. pilt) Loobuti tsentraalehitisest: Carlo Maderna kavandatud juurdeehituseks on kõrge fassaaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Üksikosad sarnased Michelangelo poolt kavandatuga. Lisaks pilastritele kasutas fassaadi kujundamiseks hiiglaslikke sambaid- kolossaalorderina läbi kahe korruse-asetatuna tihedamalt mõlemal pool peaust. Baroklikud suured ansamblid- ruumiliste illusioonide ja efektide loomine. Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku: 1. Ovaalne põhiplaan laseb väljakul mõjuda avaramana ja kiriku fassaadil kõrgemana. 2. Väljakut piirab kahekordne kolonnaad (talastikuga sammasterida) Katoliikliku Lõuna-Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk
tuhandele inimesele. Kiriku kivist altar ja korintose kapiteelidega ehitud paarissammastega retaabel oli kavandatud linnaarhitekt Geisti enda poolt. Selleks, et kirikusse orel ja altaripilt saada oli kogudus teinud eraldi korjanduse. Kirikus oli Kessleri orel ja altaripildi maalis F. von Sivers. 13 Kiriku peamiseks aktsendiks loetakse läänefassaadi, mille kujundus lähtus ülevenemaalisest tüüpfassaadidest. Seinu ilmestasid nurgapilastri ja lai räästakarniis, portaali rõhutas pilastritele toetuv frontoon. Eelnimetatud kujundusmotiive kasutati ka astmeliselt aheneva torni juures.2 1413 Paenurm, P., (2011) Ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost, Tartu; EELK 1314Jürjo, V. (1998) Kodutu kogudus Tartu Maarja kiriku ja koguduse lugu, Tartu; Levileht 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus Märkimisväärt on ka fakt, et Maarja kirikus toimus esimese üldlaulupeo peaproov 1969. aasta 17
Seetõttu mõjub kupli paindumine tipu suunas tasakaalustavalt. Veneetsia kuusaim meister oli Palladio. Teda iseloomustas usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, millest sõltuvat nii arhitektuuri ilu. Oma teooriaid ta arendas 1570 aastal ilmunud raamatus, mis jäi mitmeks sajandiks mõjutama Euroopa arhitekte. Palladio kavandas Veneetsiasse San Grigorio kiriku, mille fassaadi keskosa moodustab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil. Ta kasutas lisaks kõrgetele pilastritele ka sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse (kolossaalorder). Tema arvate sobis sammasfassaad ka ilmalikele hoonetele villadele. Leon Battista Alberti nimega on seotud uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, need lõid tasakaalu fassaadil kandvate ja kantavate osade vahel. Pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rahulik rütm muutis ehitise
Ospedalei degli Innocenti väljakupoolne kerge ja mänglev arkaad on vararenessansi üks stiilipuhtamaid näiteid, mis paljudele hilisematele arhitektidele otsest inspiratsiooni jagab. Pazzi kuppelkabeli fassaad on innustust saanud antiigist, kus fassaadil kasutatud triumfikaare motiiv on ühendatud portikuse ja rotundiga. Eriline koht kuulubki sammastikule ja kuplile, mis omavahel harmoneerudes, kus kaar raamib portaali, sambad vastanduvad pilastritele jne., moodustavad ühtse terviku. Siin on igal arhitektuurivormil kanda veel ka kahekordne funktsioon - sambad on nii kandekonstruktsiooniks kui ka seinapinna peamisteks liigendajateks. Ehitise kõik osad on hästi tasakaalustatud, väike kuppel altari kohal sekundeerib portikuse kuplile, siiludeks liigendatud peakuppel mõjub kergena. Siseruumi seinad on liigendatud lamedate pilastritega Vararenessansi alguses kujunes Firenzes välja ka rikka linnakodaniku elamu palazzo.
annaabi.ee 
