Hakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks 5. Sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume Rooma psnteoni ümara siseruumi läbimõõt on üle 40 meetri. Hiigelsuur kuppel on sajandite väitel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Roomlased võtsid üle: 1. Kreeka sambad, eelistatikorintose stiili 2. Sambad dekoratsiooniks 3. Kasutati poolsammast ja pilastrit 4. Kaared ja võlvid – kande funktsioon Ehitati: 1. Foorumeid – toredaid ja sammaskäikudega väljakuid 2. Avalikke hooneid – terme, basiilikaid, staadione jne. 3. Võidu- ehk riumfikaari võidukate väejuhtide auks 4. Keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. 5. Mausoleume – tähtsateke isikutele hauakambreid
Elutruu Ruumilisust anti edasi valguse ja varjudega Värvid looduslähedasemad Taotleti ka silmapetet Tahvelmaal Portreemaal Silmad maaliti suurimalt – ilmekad Lihtsad, realistliku Rooma Panteon (läbimööt üle 40 meetri) o Kreeka sambad o Kasutati poolsammast ja pilastrit Ehitati: o Foorumeid – sammaskäikudega väljakud o Võidu- ehk triumfikaari o Mausoleum – tähtsate inimeste hauakambrid o Terme – kus asusid saunad, spordiväljakud jne o Adveduktid Monumente oli Rooma linnas palju. Neid püstitati tähtsamatele isikutele, kes olid midagi suurt saavutanud ROMAANI STIIL 10-12 saj (eri maades kestus erinev) Kunst oli seotud kirikuga
Pilaster lame nelinurkne seinasammas (poolsammas), baasist, tüvesest ja kapiteelist koosnev arhitektuuridetail, mis toetab talastikku ja liigendab seinapinda (eendub seinast, kuid ei ole sellest eraldatud). Pilaster oli eriti omane rooma arhitektuurile, kust see võeti üle renessansi, baroki ja klassitsismi ehituskunsti. Üldiselt on pilastril pigem kunstiline mõte, dekoreerides ja liigendades seina või hoone fassaadi. Pilastrit on kasutatud ka ukse ja akna raamistusena. Piltidel pilastrid. 6 Piilar harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või ristikujuline. Erinevalt klassikalisest sambast võib piilaril puududa kapiteel (või on asendatud talumiga) ja baas (või on asendatud sokliga)
Hoone restaureerimistööd algasid 1996.a ning kokku läks see maksma 69 milj krooni. Ajakirjanikud said hoonega esimest korda tutvuda 23. veebruaril 2000.a. Hoones on ruumi 6795m2. Vabariigi Valitsus pidas oma esimese istungi 8. augustil 2000.a. Hoone pidulik sisseõnnistamistseremoonia toimus 9. septembril 2000.a Maja on klassitsistlikus stiilis. Rõhutatud keskrisaliit- Merepoolsel fassaadil läbivad esimest korrust kuus tugeva tüvesega pilastrit (seina pinnast esileulatuv nelinurksed sambad), mis on kujundatud lihtsate dooria kapiteelidega (samba ülemine osa). Samas ulatub hoone teise korruseni kuuele dooria sambale toetuv ja klassikaliste balustritega(ühesuguste dekooridega väiksed sambad) ääristatud rõdu, mis 1891. aastal aset leidnud ümberehituste käigus lammutati, kuid on praeguseks taastatud hoone esialgsete plaanide ja kirjelduste järgi. Pärn hoovis on 130-150 aastat vana.
J. A. D. INGRES jäi kuni surmani klassitsistlike ideaalide eestvõitlejaks ning uute voolude vastaseks. Ingres'i suured kompositsioonid, mida ta ise pidas oma loomingus kõige tähtsamaks, huvitavad tänapäeval väheseid. Seevastu imetletakse aga tema portreid, mitmeid aktimaale ning joonistusi. ,,Suur supleja" , ,,Autoportree". 3. Klassitsistlik arhitektuur Välisfassaadid lihtsustusid, risaliidid kaotati. Eelistatakse sirgjoonelisust jäävad antiiksed sambad, pilastrit, välisseina skulptuuridest loobutakse. Palju on akendeta ühiskondlikke hooneid, nt kirikud ja raamatukogud, sest antiiksel templil ei olnud aknaid. Eeskujuks võeti Rooma keisririigiaegseid ehitisi (võidusambad, võidukaared). Tugineti suurtele eeskujudele(nt Palladio, Bramante), uudsust ei sallitud. Originaalsus seisnes mitmete osade ühendamises. Inglismaal ei toimunud suuri muutusi, kuna seal oli juba varemgi eeskujuks Palladio. Kuid ka seal vähendati kaunistusi
Rajaja eraldab simss, katuseserva all paikneb lai triglüüfide Modernism (19.20. saj) friis. Eenduv keskrisaliit moodustab Antiikaja tegelaste ja teemade kuue sambaga portikuse, mis kannab sidumine kolmnurkset viilu. Tagafassaadi kaasaja valupunktidega keskosas on Progress versus võõrandumine sammaste asemel kuus pilastrit. Uue (ja alternatiivse) otsingud Ülemiste korruste akende vahel Pidev enda ületamise püüe asuvad ristkülikukujulistes süvendites Kunstivoolude teke (uue otsimine!) akantusornamendiga bareljeefid. Indiviidi tähtsustamine · Alumise korruse mõjub kandvana. Giorgio de Chirico (18881978): Esimest Ariadne (1913) ja teist korrust eraldab , katuseserva
annaabi.ee 
