Harakas jõel (Puulõige, 1953) Lilled (Puulõige, 1958) Tüdruk (Puulõige, 1962) Sõudja (Värviline puulõige, 1962) Laevad (Värviline puulõige, 1962) Kaks figuuri (Värviline puruplaadilõige, 1964) Pirita (Värviline linoollõige, 1966) Maalietüüdid: Nuustaku alev (1921) Kevadmaastik (1922) Oleviste ja Niguliste (1926) Laud (1928-1929) Haige (1930) Õhtu (1933) Raamatukunst "Käik tuultesse" (autor Marie Under, 1938) "Talvõlaul" (autor J. Ph. v. Roth, 1938) "Piksepalve 1644" (1939) "Kylmad ruba'iid" (1939) "Lindude laule" (1942) "Kaks taevalõiku" (autor Friedebert Tuglas, 1966-1968) "Realistliku ingli laul" (autor Jüri Üdi, 1968) Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rt_Laarman http://www.epl.ee/artikkel/5060 http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=240 http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=240&num=3480 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?9679
Hoone on praeguseni alles, kuid haiglana ei tööta see juba ammu. Haiglal oli ka oma lennuväli, kuid praegu on seal põld, kus kasvatatakse maisi, kartulit ja muid vilju. Erastvere külas asub ka RMK Erastvere looduskeskus, mis asub ajaloolises Erastvere metskonna hoones. Mitmed Eesti metsanduse suurkujud on seotud just Erastvere metskonnaga. Metskonnas on võimalik käia loodusõppeprogrammides ning mööda 5,5 km pikkust metsanduslikku õpperada. Rada kulgeb Pühajõe äärsest Piksepalve lugemise kohast Sitalise soo kaudu. 4 2. Erastvere park Erastvere mõisa park ei ole eriti liigirikas, siin leidub harilikku kuuske, mändi, arukaske, harilikku pärna, vahtrat, tamme ja saart. Ainus võõrpuuliik on siberi nulg. Mõisast kulgeb piki järvekallast allee, mis algab elupuudega ning lõpeb pärnadega. Pargi väärtuslikem osa on aga põline tammik.(Ungern-Sternberg...)
Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19.sajand mõisaparkide rajamine. 1853 Loodusuurijate Selts (LUS). K.E. von Baer (ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad.
Ta suurim ettevõtmine oli piibli tõlkimine lõunaeesti keelde 1648 kevadeks oli tõlgitud 2 Moosese raamatut. 1656 sõja eest Tallinna põgenedes andis pooliku töö üle Jheringile. Piiblitõlke käsikiri, mis ulatub Iiobi raamatuni, on tänaseni alles. "Kurtzer Bericht" kirjeldab maarahva uskumusi ja maailmapilti, leidub üksikuid eestikeelseid lauseid, koha-, isikunimesid. Sisaldab haruldast kultuuriloolist dokumenti - piksepalve üleskirjutis. Gutslaffi suurim töö, piibli tõlge lõunaeesti keelde, ei jõudnud trükki. Tõlkimist alustas VT-st, tõlkides seda heebrea ja aramea keelest. Lõunaeestiliste vastete leidmine piibliterminitele oli raske. Gutslaffi keelekasutus: 1648 I lõunaeestikeelne grammatika + I eesti k sisaldav TÜ trükikojas trükitud teos "Grammatilised vaatlused eesti keelest". Grammatika seletav tekst on ladina k. Sõnastik jääb pooleli w juures.
annaabi.ee 
