Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati kuldraamide sisse ja pandi seintele. Tõsisem huvi vana aja kohta tekkis renessansi ajastul. Tõi veidi teisi laade kui antiikaja uurimine, esemeid koguti kui huvitavaid objekte - kunstiteosed. Renessansiajastul nende väljakaevatud teoste põhjal antiikaega ei uuritud. Läks päris kaua aega enne kui ilmus uurimustöö antiiksetest kunstiteostest - Johann Winckelmann (1717-1768). 1748 toimusid taas järjekordsed väljakaevamised Pompeis
Irdmuistised Irdmuistised on üksikesemed. Peitleiud (aarded) Muinaskultuuride uurimise ajaloost Babüloonia kuningas Nabunaid (Nabû-naid) (valitses 556-539 e.m.a.) oli teadaolevalt esimene, kes kasutas ajaloo uurimismeetodina kaevetöid. Lasi teha kaevetöid vanade templite varemetes. Kyrillos (Konstantinos) ja Methodios otsisid 861. aastal III Rooma paavsti Clemensi hauda. Keskajal olid kivikirved jm. irdmuistised kultusesemed. Kivikirveid peeti piksenoolteks. Megaliitkalmeid (suurtest rahnudest moodustatud kalmed) seostati hiiglastega. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) Esimene antiikkunsti uurija. Kirjutas esimese antiikkunsti kästileva raamatu "Antiikkunsti ajalugu" (1764). Teda peetakse esimeseks arheoloogiks. Tema sünnipäeva (9. detsembrit) tähistatakse arheoloogide päevana. Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) Kolmeperioodi (kivi-, pronksi- ja rauaaeg) kasutuselevõtja*. Hakkas 1819. a. Kopenhaagenis eksponeerima
asjade maagilistest omadustest. Maailm on kompleksne. Näiteid on palju: 1)Inimese nime teades on võimalik teda mõjutada. Samuti omades tema mõnda füüsilist osa(juuksekarv, küüs vms) 2)Kui kohtud kuuvalgel haldjaga, siis sinu vari ei tohi langeda tema alla, muidu langed sa tema võimusesse. 3)Informatsiooni, mida saadakse unenägudest, peetakse ülimalt oluliseks. Alati pole loomulikuks peetud samu asju (nt: 19.saj peeti põllu seest väljatulevaid kivisid piksenoolteks). Rudolf Otto ja numinoosne kogemus(tavapäraste meeltega kompamatu;üleloomulik): Das Heilige(1917): ,,das ganz Andere". Ühelt poolt hirmutav, teiselt poolt ligitõmbav, Supranormaalne kogemus jääb selgitamata, n-ö numen-astmele (ld k numen jumalik vägi, jumalus; numinoosne püha). Kogemusi tõlgendatakse ja seletatakse läbi referentsraamistiku. (Inimene seletab näiteks haldja-nähtust kindlas raamistikus; tänap tulnukad näiteks.) Ayahuasca
parem) ->hõbedane aeg-> pronksiaeg-> rauaajastu (kõige halvem). · Periood, mis oli raske, nii arvasid roomlased nt Lucretius oma poeemis ,,Asjade loomisest", alguses oli elu suhteliselt raske. Kirjeldas ka, mis relvad millal olid ja materjale.. Esimesed arheoloogid (wannabe) tsehhid Konstantinos ja Mehodios otsisid paavst Clemensi hauda 861. aastal. Keskajal ei mõistetud eriti ega nähtud ka minevikust välja tulnud leide. Kivikirve otsi peeti piksenoolteks, kuna äikesega on ju näha, et nooled maha löövad. Neid peeti väga tähelepanuväärseteks, pandi kuldraamide sisse ja riputati seintele. Avastati ka imeilusaid skulpuure, mida peeti nt vanaks puuslikuks, mida pidi kiviga peksma (Sm kirik). N: maa all elasid päkapikud, kes valmistasid potte, et siis teised inimesed neid leiaks, osad arvasid ka, et potid kasvavad ise. Suuri kivihunnikuid seostati muidugi hiiglastega.
annaabi.ee 
