kuvamisega, liikumise jälgimine kehvem, väiksem ekraani suurus (kuni ca 40"), kallim hind ning üksikud pikselid võivad nn. ,,rikneda". Arvutikeeles kutsutakse sellist pikselit vigaseks pikseliks ehk dead pixel selline piksel, kus punane, roheline või sinine alampiksel on pidevalt sisse või väljalülitatud olekus. Sisselülitatud pikselid paistavad hästi silma tumedal taustal. Väljalülitatud pikselid paistavad seevastu hästi silma heledal taustal. Teatud hulk vigaseid pikseleid on tootja poolt aktsepteeritav (NB! Sellist monitori ei vahetata garantiikorras välja). Mõni tootja (näiteks Philips) pakub oma monitoridele Full Pixel Warranty´t. LCD tehnoloogial on mitmeid variatsioone: Super twisted nematics (STN), Double scan twisted nematics (DSTN), Hydrogenated amorphous silicon (a-Si), Low temperature polysilicon (p-Si), Ferroelectric liquid crystal (FLC), Surface stabilized ferroelectric liquid crystal (SSFLC). Plasmaekraanid (PDP)
soovitatakse näiteks fototöötluse rakendustes Trinitron-tüüpi kineskoopidest hoiduda, teine puudus aga tuleb paljudele kasutajatele üllatusena. Asi on selles, et pikad ja omavahel ühendamata maskitraadid kipuvad vibreerima ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks või kaks ühendavat traati, suurematel ekraanidel ka rohkem. Need ei torka väga silma, kui neid mitte otsida, aga varem või hiljem kuvab iga kasutaja terve ekraanitäie heledaid pikseleid ja siis on horisontaaltriipe näha küll. Ekraanisuurus Kuvari tähtsamate parameetrite hulka kuulub ekraani suurus, mida enamasti mõõdetakse diagonaalipidi monitori ühest nurgast vastasnurgani ja seda väljendatakse tavaliselt tollides. Populaarsemad väärtused on 14, 15, 17, 19 ja 21 tolli. Need on nimimõõtmed, mis väidetavasti tähistavad kineskoobi nurkade vahelist kaugust. Kuna aga kineskoop on kumer ja tema nurgad on
Silmade väsimise ja kuivuse kõrval võib esineda veel võõrkeha tunnet silmas, aga ka pearinglust ja -valu. Sageli ei saa arvutiga töötaja täpselt arugi, kas tal valutavad silmad või pea. Et arvutitöö silmi vähem kahjustaks, soovitavad silmaarstid regulaarselt pilgutada, tõsta aeg-ajalt pilku ja vaadata kaugusse, lastes silmadel kas või hetkekski lõõgastuda. Arvuti kuvar Arvuti valikul tähtsad asjad: · Pöörake tähelepanu pikslitele. Mida rohkem pikseleid ühe tolli kohta tuleb, seda parem. Eelistada tuleks 110 75-le. Mida parem on pildieristus, seda kergem on ekraani lugeda ja seda väiksem koormus teie silmadele langeb. · Uurige hertse: monitori spetsifikatsioon peab olema vähemalt 70-75 hertsi. Mida rohkem hertse, seda vähem ekraan vilgub. Sülearvutid on praktiliselt vilkumiskindlad. · Vaadake monitorile ülevalt alla. Kõige mugavam asend silmadele on, kui vaatate
fototöötluse rakendustes Trinitron-tüüpi kineskoopidest hoiduda, teine puudus aga tuleb paljudele kasutajatele üllatusena. Asi on selles, et pikad ja omavahel ühendamata maskitraadid kipuvad vibreerima ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks või kaks ühendavat traati, suurematel ekraanidel ka rohkem. Need ei torka väga silma, kui neid mitte otsida, aga varem või hiljem kuvab iga kasutaja terve ekraanitäie heledaid pikseleid ja siis on horisontaaltriipe näha küll. Ärge siis ehmatage, need lihtsalt kuuluvad selle kineskoobitüübi juurde. Joonisel on toodud kaks põhilist pildipunktide ehk pikselite (ingliskeelsetest sõnadest picture element) paigutusmeetodit kuvari ekraanil. Sellise kuvari üheks tähtsamaks iseloomustajaks on punktisamm (dot pitch), mis näitab kahe samasuguse punkti vahekaugust monitori ekraanil. Mida lähemal üksteisele
annaabi.ee 
