Rüütlite relvastus- Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. Rüütli teine peamine relv oli piik, millel oli saarepuust vars ja terav terasest otsik. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Varakeskaegne metallplaatidega tugevdatud nahast soomurüü asendus ristisõdade perioodil metallist rõngassärgiga, see laskis paremini õhku läbi. Päikese kaitseks tõmmati peale hele rüü. Et end veel paremini kaitsta ambude ja pikkvibude vastu, lisati Xlll sajandil rõngassärgile nahkne metallplaatidega tugevdatud plaatvest. Kiivrit täiustat samuti üha enam ja enam, see kaitses nägu ja pead. Hiliskeskajal võeti kasutusele ülestõstetavad ja allalastavad näokaitsed. Ka kilp muutus palju. Kaitsefunktsioonidele lisaks oli kilbil ka sümboolne tähendus, sest kõrgkeskajast alates maaliti sellele rüütli üks olulisemaid tunnuseid- perekonna vapp. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus kajalamehed, osa neist vibude ja
, rõõtlid eeskujulikud sõjamehed, rüütlid-aadlid. Rüütlieetika- ustavus, (kogukondlikkus, poliitiline, feodaalne) heldekäelisus, vahvus. Dongihoteks saamine- paazina alustamine, kannupoiss, 20 a. Löödi rüütliks, tseremoonias kiriklikud ja sõjalised jooned Aadli elulaad ja rüütlikultuur Suurtemeestemänguasjad Ratsa sõdisid, piik-paisata sadulast maha, mõõk-lähivõitluses, kui piik oli katki läinu. Rõngassärk- paremini õhku lasi läbi, ambude ja pikkvibude kaitseks plaatvest, metallplaatidega. Kiiver-ka nägu, kilp- perekonnavapp. Jalamehed-rüütliväe abistamine. Võitlusviis Taktika enamasti lihtne- vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos vastu ja põrkasid lahinguväljal kokku, mitte tappa, vangi, et küsida lunaraha, vastasest jagu saada ausas võitluses, mees mehe vastu. Linnused Kivist, laiendati ja täiendati põlvest põlve, tornlinnustes- tagasioidlikud linnused,
Peamised ründerelvad olid: *Piik(millega püüti vastast sadulast paista) *mõõk(mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist). Kui kaitserelvastus tugevnes, võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad, amb. Varakeskajal metalliplaatidega tugevdatud nahast soomusrüü asendus ristisõdade perioodil metallist rõngassärgiga, mis paremini õhku läbi laskis. Kaitsmiseks päikese käest õmmati peale hele rüü. Et end paremini kaitsta ambude ja pikkvibude vastu, lisati XIII sajandil rõngassärgile nahkne metallplaatidega tugevdatud plaatvest. Kiiver kaitses enamasti ka nägu ja muutus nagu kaitserüügi aja jooksul üha täiuslikumaks. Hiliskeskajal võeti kasutusele ülestõstetavad allalastavad näokaitsed, kogu keha kattev raudrüü aga siis, kui rüütlivägi tulirelvade leiutamise järel juba oma tähtsust kaotamas oli. 1.2 KILP Kilp muutus palju
Rüütlite ründerelvadeks olid pikk piik, millega üritati vastaseid sadulast maha paisata ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Kõrgkeskajal võeti kasutusele ka kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kaitserelvastuses kasutati metallist kiivrit ja turvist: varakeskajal metallplaatidega kaetud nahast soomusrüü; alates 11.saj rõngassaärk; kõrgkeskajal hakati ambude ja pikkvibude eest kaitsmiseks kandma rõngassärgi peal veel metallplaatidega tugevdatud nahkset vesti; hiliskeskajal hakati tegema ka kogu keha katvaid raudrüüsid. Lisaks turvisele kaitsti ennast kilbiga, mis keskaja algul olid ümmargused ning hiljem said kolmnurkse kuju. Kilpidele maaliti rüütli perekonna vapp. Lisaks rüütlitele osalesid lahingutes ka jalaväelased, kes olid relvastatud piikide, kilpide, ambude või pikkvibudega. Lahingut alustas harilikult
Rüütlite ründerelvadeks olid pikk piik, millega üritati vastaseid sadulast maha paisata ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Kõrgkeskajal võeti kasutusele ka kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kaitserelvastuses kasutati metallist kiivrit ja turvist: varakeskajal metallplaatidega kaetud nahast soomusrüü; alates 11.saj rõngassaärk; kõrgkeskajal hakati ambude ja pikkvibude eest kaitsmiseks kandma rõngassärgi peal veel metallplaatidega tugevdatud nahkset vesti; hiliskeskajal hakati tegema ka kogu keha katvaid raudrüüsid. Lisaks turvisele kaitsti ennast kilbiga, mis keskaja algul olid ümmargused ning hiljem Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer said kolmnurkse kuju. Kilpidele maaliti rüütli perekonna vapp. Lisaks rüütlitele
lubatud. Prantsuse troonile sai Philippe de Valois Saja-aastase sõja algus. Sõda algas 1337, kui Prantsusmaa hakkas toetama Sotimaad Inglismaa vastu.1340 hävitasid inglased prantslaste laevastiku. Sõja alguses kaotasid prantsuse rüütliväed mitu lahingut järjest inglise rahvavägedele. Inglise troonipärija nn. Must Prints juhtis sõjakäike Guyenne. Crecy lahing 1346 kahekordse ülekaaluga prantsuse rüütliväed kaotasid ingliaste vibumeestele. Otse pealetungile asunud rüütlid notiti pikkvibude abil maha. Inglased kasutasid ka tulirelvi. Hukkus 3000 prantslast ja 100 inglast. Poitiers' lahing 1356. Inglise troonipärija Must Prints võitis Prantsuse kuninga Jean II Hea väed ja vangistas tolle. Seetõttu algasid Prantsusmaal sisemised vastuolud: Pariisi ülestõus (1357-58) ja Jacquerie Dofään Charles ja Generaalstaatide reform. Dofään Charles kutsus kokku generaalstaadid, kes nõudsid 4 piiskopist, 12 aadlikust ja 12 linnakodanikust koosneva
annaabi.ee 
