sisalikupuusalisteks dinosaurusteks. Sisalikupuusalised arenesid edasi Prosaurupoodideks ja Teropoodideks. Prosaurupoodid võisid olla nii kahejalgsed, kui neljajalgsed, neil olid pikad kaelad ja sabad ja üsnagi väikesed pead. Nad olid 2.5-10 meetrit pikad ja enamasti taimetoidulised. Nendest arenesid välja Sauropoodid, kes olid hiiglaslikud neljajalgsed taimetoitlased, millest mõned liigid küündisid kuni 26 meetriste pikkusteni. Enamikul neist olid tagumised jalad pikemad, kui esijäsemed. Sauropoodid on kuulsad selle poolest, et nad olid suurimad maismaaloomad, kes on meie planeedil kunagi elanud. Teropoodid olid enamasti kahejalgsed lihatoidulised dinosaurused. Teropoode oli igas erinevas suuruses, kuid kõige suurematele Prosauropoodidele jäid nad mõõtmetelt alla. Et siiski oma ajastul ellu jääda ja suuruse ja kaitseeelisega Prosauropoodide jahtimisega
liiguvad karvasibulas ülesse poole. Nende rakkude saatus määrab ära nende asetus. Folliikuli keskel olevatest rakkudest saab medulla ehk säsi. Äärel asetsevatest rakkudest saavad koor ehk cortex ning kutiikula, mis katab karva karvatupes. 7.2 Karva asetus ja kasv Teatud kehapiirkondades on karvad ja teatud piirkondades mitte. Samas pole teada miks nii on ning miks inimese karvad näol, ja juuksed kasvavad pidevalt, samas teised karvad, näiteks kätel ja kulmud kasvavad vaid teatud pikkusteni. See võib olla seotud pärisnaha asetusega, kuid mis roll sel täpselt on, pole teada. 7.3 Hüpertrihhoos Leidub inimesi, kel karvakasv on geneetiliselt muudetud. Heaks näiteks on kaasasündinud mutatsioon mida nimetatakse hüpertrihhoosiks ehk liigkarvasuseks. See on väga harva esinev X kromosoomiga seotud dominantne olukord, mille korral esineb meestel liigne karvakasv näol ja ülakehal ja mõnevõrra leebem asümmeetriline karvakasv naiste puhul.
prootonitest ja neutronitest koosneva tuuma. 20. sajandi esimesel kolmel kümnendil viisid aatomifüüsikud mõistmisläve millimeetri miljondikosadeni. Siis avastati, et prootonid ja neutronid koosnevad veelgi väiksematest osakestest kvarkidest (joon. 7.3). Edasised tuuma- ja kõrgenergiate füüsika uuringud on jõudnud pikkusteni, mis on veel miljard korda lühemad. Näib, et nii võiksime lõputult jätkata, avastades ikka pisemaid ja pisemaid struktuure. Paraku on sel ajal lõpp nagu vene matrjoskasid avadeski jõuame lõpuks kõige pisemani, mille sees enam järgmist ei ole (joon. 7. 4). Füüsikas kutsutakse pisimat nukku Plancki pikkuseks. Selleks et jõuda katses veelgi lühemate 11 Sõna 'aatom' tuleb kreeka keelest ja tähendab jagamatut.
38 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 20. sajandi esimesel kolmel kümnendil viisid aatomifüüsikud mõistmisläve millimeetri miljondikosadeni. Siis avastati, et prootonid ja neutronid koosnevad veelgi väiksematest osakestest kvarkidest (joon. 7.3). Edasised tuuma- ja kõrgenergiate füüsika uuringud on jõudnud pikkusteni, mis on veel miljard korda lühemad. Näib, et nii võiksime lõputult jätkata, avastades ikka pisemaid ja pisemaid struktuure. Paraku on sel ajal lõpp nagu vene matrjoskasid avadeski jõuame lõpuks kõige pisemani, mille sees enam järgmist ei ole (joon. 7. 4). Füüsikas kutsutakse pisimat nukku Plancki pikkuseks. Selleks et jõuda katses veelgi lühemate vahemikeni, oleks vaja nii suure energiaga osakesi, et neid võiks leiduda üksnes mustade aukude sisemuses
annaabi.ee 
