Kühmnokk-luik · Eestis pesitsev suurim veelind · Nokal on must kühm · Tugev ühtekuuluvustunne · Rändlind Kormoran Valgepõsk-lagle Läbirandajad. Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere-Läänemere rändemagistraal, mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla, ja kõvernokk-risla. Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn. Lõolastest: sarviklõoke. Partlastest: suur- laukhani. Eksikülalised. Neid satub Läänemerre selle eraldi asendi tõttu suhteliselt harva. Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk. Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk, põhjapoolsetest liikidest puna-veetallaja.
Dispersioon 31,27 27,90 Standardhälve 5,59 5,28 Variatsioonikordaja 559,2 31,97 Asümmeetriakordaja 0,26 -0,4625 Ekstsess -1,12 -0,825 9 9. Jaotuse kuju kirjeldus. Diameetri jaotusel on pikksaba paremale (A>0) Rühmitamata andmete korral on diameetri tihedusfunktsioon lameda tipuga (E<0) Rühmitatud andmete korral on diameetri tihedusfunktsioon lameda tipuga (E<0) Erindeid (tugevasti erinevaid väärtusi) ei ole. 10 10.Valemid. N 1 X Ruut = N X i =1 I 2 - Ruutkeskmine N
grammini! Tuntud linnuna on harakal väga palju rahvapäraseid nimesid. Küll hüütakse teda vibahännaks, pikksabaks, kädistajaks, muna- ja päevavargaks, kiitsakaks ning kiipsakaks. Samas on ka lausa veidraid nimesid nagu: kökk, kida-käda, harangas ja kidaharangas. Harakas on levinud katkendlikul areaalil valdavas osas Euraasias. Eestis on harakas kõikjal levinud, väldib ta vaid rannikualasid ja paksu metsa. Pikksaba meelispaikadeks on kultuurmaastikud, pargid, metsaservad, aedlinnad ja võsastunud jõelammid. Ta on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi.
aastaaegadel, eriti aga kevadel, sügisel ja talvel, kohata arvukalt kohapeal mittepesitsevaid linde. Talikülalised on järgmised linnud: mustlagle, valgepõsk-lagle, jääkajaks, kormoran, järvekaur, punakurk-kaur, mustvares, laululuik, väikeluik, kühmnkk-luik, jääkaur, meririsla, leetelind ja sõtkas. Läbirändavad linnud on järgmised: plüü, vöötsaba-vigle, suurrisla, kõvernokk-risla, väikerisla, laisaba-änn, pikksaba-änn, sarvikulõoke, suur-laukhani, alk jt. eksikülalised on järgmised linnud: kolmvarvas-kajakas, väiketirk, lühinokk-tirk ja jämenokk-veetallaja. 14. RAND JA RANNATAIMI Eesti mererandade maismaa osa on vaheldusrikas. Tasastes madalavõitu paikades, kus rand ei uhu kunagi suured lained, on pinnas kamardunud. Sel levivad rannaniidud. Tugevatele lainetele avatud kohtades tekivad väikeste ümarate kividega kaetud kliburannad
Kühmnokk-luik -Eestis pesitsev suurim veelind -nokal on must kühm -tugev ühtekuuluvustunne -rändlind Läbirändajad. Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere – Läänemere rändemagistraal, mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne- Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla ja kõrvenokk- riska. Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn. Lõolastest: sarviklõoke Partlastest:suur-laukhani. Eksikülalised. Neid satub läänemerre selle eraldi asendi tõttu suhteliselt harva. Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk. Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk, põhjapoolsetest liikidest puna-veetallaja. LÄÄNEMERE IMETAJAD Hülglased. Randalhüljes ei talu jääd ja elab seetõttu peamiselt Läänemere jäävabas lõunaosas, eriti Rügeni saare ümbruses. Eesti vetesse satub väga harva
Hõbemerluus HKS 0,480 Valge ameerikaluts HKW 31,654 19,282 0,070 Harilik karelest PLA 33,048 76,626 28,578 9,471 35,508 37,458 Harilik süvameregarneel PRA 11537,824 11269,050 3684,831 2131,060 4666,056 2460,815 Meriahvenad, m,n RED 830,320 1003,068 1748,076 1340,108 1075,404 368,250 Põhja-pikksaba RHG 68,973 131,850 41,131 92,965 115,949 72,035 Raid, m,n SKA 365,933 123,227 28,827 169,163 46,496 97,104 Lühiuim-kalmaar SQI 5,324 0,048 Pikklest WIT 23,554 37,989 7,821 11,081 13,951 32,911 Ruske soomuslest YEL 25,344 32,571 3,597 12,771 31,349 Loode-Atland kokku 13332,319 13086,342 5978,514 4328,688 7146,082 3444,295 Edela-Atland
annaabi.ee 
