sajandil. Kirik sai nime Norra kuningas Olaf Püha Haraldssoni järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal. Paegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. Paiku. 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. Suuruse ja kuju, mis on tänaseni säilinud omandas kirik 15. sajandil. Samal sajandil ehitati uus pikkihoone basiilikana, see tähendab külglöövidest kõrgema kesklööviga (See oli 31 meetrit ja ühtlasi ka baltimaade kõrgeim), nagu enamik tolleaegseid Eesti linnakirikuid. Samal ajal püstitatud torn oli tollal maailma kõrgeimaid ehitisi, torni kiviosa kõrguseks oli 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus 159 meetrini, muutes Oleviste kiriku keskaegses Tallinnas ning tollal kõrgeimaks kirikuehitiseks kogu Euroopas.
lihtsate servjoonvõlvidega, mis toetuvad enamikus massiivsetele neljatahulistele ja ainult koorilõpmikus saledamatele kaheksatahulistele raidkivist piilaritele ning geomeetrilise kujuga seina konsoolidele. Kiriku peaportaal paikneb põhjaküljel, teine, ennistamistöödel avastatud ja rekonstrueeritud välisportaal asub sellega kohakuti lõunaküljel. Hilisgootiaegne kahevõlvikuline käärkamber, mille juurde kuulub otse koorist eraldi sissepääsuga kelder, külgneb koori põhjaseinaga. Pikkihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab nüüd omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdu ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Torni lõunaküljel asuv ja hilisgootikasse kuuluv Püha Matteuse ehk hilisema nimetusega Püha Antoniuse kabel on kiriku arvukatest juurdeehitistest avaraim ning omab tsentraalset ruumivormi. Kabeli esinduslik peaportaal paikneb lõunafassaadis
Kehra Gümnaasium Vigala Maarja kirik Referaat Kehra 2009 Vigala Maarja kirik asub Rapla maakonnas Vigala vallas Kivi-Vigalas Enge jõe kaldal. Arvatavasti 15. sajandi neljandal veerandil ehitatud algkirik oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline: nelinurksele koorile lisandus kaks korda pikem ühelööviline pikkihoone, mille lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on kindlasti erilisel kohal 1886. aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku jaoks valmistatud, aga suurele kirikule ilmselt väikseks jäänud, suure oreli. Järgmisel aastal tähistas kogudus Vigala meistri J. Gildemanni oreli valmimist. Kirik sai praeguse kuju korduvate ümberehituste tulemusena. Neid teostasid Uexküllid, kes jäid Vigala kiriku patroonideks kuni 1920
omaaja kohta hiiglaslik amfiteater, mahutas u. 50 000 pealtvaatajat. Myron. Rooma marmorkoopia. Basiilika põhiplaan. *kirikuhoone sissekäik läänepool. *lööv-pikkihoone transept-põikihoone Constantinus Suure triumfikaar. apsiid-poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Jooksjad. Mustafiguuriline amfora valgmik-akendeosa
valdav religioosne teema) 2.) Tugeva monarhiaga riigid - Prantsusmaa (rahulikum ja kainem barokk) 3)Hollandis omandas barokk lihtsama realistlikuma ühtse ehk realistlik barokk Kirjelda barokk kiriku läänefasaadi See hakkas meenutama veidi antiiktemplit, oli hästi liigendatud... Püha Peetri kiriku fassaad ja kolonnaad Mis juurde ehitused tehti peetri kirikule,kes olid autoriteks? Peetri väljak(LORENZO BERNINI) Kõrge fasaadiga pikkihoone millega omandas kirik ladinaristi kujulise põhiplaani(CARLO MADERNA) Mis on iseloomulik naturalistlikule maalikunstile? Kohati liialdatult tõetruu Detailitäpne (esindajaks oli Caravaggio ja üks tema töö "Peetruse ristilöömine" Mis oli iseloomulik idealistlikule ehk akadeemilisele maalikunstile? esindaja ja töö Sellele pani aluse ANNIBALE CARRACCI koos oma venna ja nõoga (PALAZZO FARNESE LAEMAALID ROOMAS)
Kabelid on külglöövide koha peal. Seest avatud, kuna aina rohkem inimesi hakkasid kristlasteks. Nelitise kohal kuppel, kupli all olevad aknad annavad valgust. Laed on kaetud maalidega ning püütakse järgida ehitusdetaile. Seest on kirikud rohkelt kaunistatud, kus kasutatakse ka palju kulda. Kiriku fassaad on maaliline ja kahekordne. Ühendatud voluudega (?). Jesuiitide emakirik IL Gesu Peetri kirik 16.saj hakati seda kirikut ümber ehitama ning juurde ehitati pikkihoone (autor Carlo Maderno), lisati juurde läbi kahekorrusse ulatuvad sambad. Larenzo Bernini kavandas kiriku ette väljaku, mille ääres on kahekordne sammastik, mis tõstab kiriku esile ning pikihoone ei varja enam kirkut ära. SAKSAMAA ARHITEKTUUR 17. saj toimus Saksamaal 30-aastane sõda. Saksamaa oli väga killustunud ning Lõuna-Saksamaal levis Itaalia barokk ning Põhja-Saksamaal Hollandi barokk. Saksamaal pole eriti vahet barokil ja rokokool. Kuulsamaid arhidekte J.Neuman,
annaabi.ee 
