· Töötab koos mehhaanilise ajamiga · Töötab ilma mehhaanilise ajamita. Esimesel juhul võimaldab mehhaaniline ajam juhtimist ka mittetöötava mootori korral, teisel juhul ilma võimendita juhtida ei saa. Autodel kasutatakse nii liigendatud kui ka terviklikku roolitrapetsit. Ka asukoha järgi kasutatakse nii eesmise- kui ka tagumise paigutusega roolitrapetsit. Terviklikule roolitrapetsile antakse jõud roolimehhanismilt pikivarda abil, liigendatud trapetsi korral kas pikivarras või roolihoob. Roolitrapetsi pikemat varrast nimetatakse rööpvardaks (ka paralleelvardaks), lühemat aga tõukevardaks ehk pikivardaks. Vardad on liigendite abil ühendatud käänmiktelje hoobadega. Rööpvarda pikkus on muudetav. Rooliratta pööramisjõud peaks olema vahemikus 3...8 N. Sõiduautode roolid Rool on vajalik sõiduauto suuna hoidmiseks ja muutmiseks. Ta koosneb roolimehhanismist ja rooliajamist. Mehhanism suurendab jõudu, ajam kannab selle esiratasteni. Kumbagi ratast
Põikiarmatuur Põikiarmatuuri läbimõõt peaks olema vähemalt 6 mm ja vähemalt 1/4 pikiarmatuuri suurimast läbimõõdust. Põikiarmatuurina kasutatava keevisvõrgu traadi diameeter peaks olema vähemalt 5 mm. Põikiarmatuur peaks olema piisavalt ankurdatud. Põikiarmatuuri samm piki posti (vähim):: - 15-kordne pikivarda minimaalne diameeter; - posti ristlõike vähim mõõde; - 400 mm. Jätku kohal peaks paiknema vähemalt 3 põikiarmatuuri. Posti nurgas paiknev iga pikivarras või vardakimp peaks olema haaratud põikiarmatuuriga. Survetsoonis paikneva ja põikiarmatuuriga kahes suunas fikseerimata pikivarda kaugus fikseeritud pikivardast ei või olla suurem kui 150 mm
nimetatakse gloiboidaalseks teoks. Teorull on valmistatud kolmeharulisena. Tigu on ühenduses roolirattaga. Tigu on vasakkeermeline. Rull on võllil viimane aga ühendatud roolihoova ja pikivarda kaudu roolitrapetsiga. Traktoritel kasutatakse nii liigendatud kui ka terviklikku roolitrapetsit. Kas asukoha järgi kasutatakse nii eesmise- kui ka tagumise paigutusega roolitrapetsit. Terviklikule roolitrapetsile antakse jõud roolimehhanismilt pikivarda abil, liigendatud trapetsi korral kas pikivarras või roolihoob. Rööpvarda pikkus on muudetav. Reduktori teo ja rulli teljed on nihutatavad. Rulli võlli ots toetub reguleerimiskruvile, et saaks reguleerida teo ja rulli vahelist lõtku. Rooliratta pööramisjõud peaks olema vahemikus 3...8 N. Roolivõimendiga rooliseade Roolivõimendeid kasutatakse nii eesmiste ratastega, tagumiste ratastega kui ka raamiga roolitavate traktorite puhul. Eeesmiste ratastega roolitavate traktorite roolivõimendiga rooliseade koosneb tavaliselt
siis, kui on traktorile vaja anda väga suurt manööverdusvõimet, tihti on ka mõlemad rattapaarid vedavad. Kasutatakse tõstukite puhul. Keskelt juhtimisel toimub traktori pööramine tema poolraamide kaudu, kuhu kinnituvad vedavad rattapaarid. On kasutuses suurte traktorite juures. Näiteks T- 150K ja K-710. Juhtrataste pööramine võib toimuda mehhaaniliselt, hüdromehhaaniliselt, hüdrauliliselt. Rooliseadme põhiosad on: 1-rool koos roolisambaga 2-roolikarp 3-roolihoob 4-pikivarras 5-paralleelvardad 6-pöördhoovad 7- esisilla kinnitus 8-käändtelje poldid 9-esisild 10-juhthoob 11-juhtratta telg. Kogu rooliseadmestiku tööülesanne on muuta rooliratta pööramine jõukohaseks juhile nii, et samal ajal oleks tagatud ka juhtrataste vajalikud pöördenurgad. Seda tagab ülekandearv 20:1, mis tegelikkuses annab 5 pööret. Rooliratast keerates pööratakse juhtrattaid ca 90deg ehk veerand ringi. Selliselt ongi juhtrattad pööratud ühest äärmisest asendist teise
suurema mõõtmega; ülekattejätku kohal, kui pikivarda maksimaalne läbimõõt ületab 14 mm. Jätku kohal peaks paiknema vähemalt 3 põikiarmatuuri. Pikiarmatuuri suuna muutumisel (nt posti mõõtme muutumisel) tuleks põikiarmatuuri vahe- kaugus arvutada, lähtudes tekkivast suunamuudujõust. Suunamuudujõu arvesse võtmisest võib loobuda, kui suuna muutus ei ole suurem kui 1/12. Iga posti nurgas paiknev pikivarras või vardakimp peaks olema haaratud põikiarmatuuriga. Sur- vetsoonis paikneva ja põikiarmatuuriga kahes suunas fikseerimata pikivarda kaugus fikseeritud pikivardast ei või olla suurem kui 150 mm. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 122 9 Monoliitsed raudbetoonvahelaed 9.1 Monoliitsete vahelagede tüübid ja arvutuse üldsätted 1 - post;
annaabi.ee 
