puidus ning taimede võrsetel, isegi värskes sõnnikus ja laipades. Kattetiivad kaitsevad nende all olevaid lennutiibu märgumise ja vigastuste eest. Mardikad (2) Mardika vastsed ussilaadse kehaga tõugud uuristavad käike taimeosades, söövad lehti ja jahivad väiksemaid loomi. Mardikalised arenevad täismoondega. Sõltuvalt toitumisest ja elupaigast on mardikaliste tõugud erineva kehaehituse ja eluviisiga. Metsasitikas must kattetiibadel pikivaod tundlad tipul lehvikuga pikkus 13-20 mm ogadega varustatud laienenud kaevejalad liiguvad maapinnal ja kaevuvad pinnases Aiapõrnikas pea ja eesselg metallrohelised kattetiivad pruunid pikkus 8,5-11 mm lendavad ja ronivad rohul ja põõsastel tundlad tipul lehvikuga jalad varustatud ogadega Karuspõrnikas kattetiivad kollaste ja mustade vöötidega keha karvane pikkus 13-15 mm tihti õitel väliselt meenutab kimalast
- Soovitav on jalaravikabineti või kogenud pediküürimeistri regulaarne külastus. 8 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e 2 NAHAHAIGUSTEGA SEOTUD KÜÜNEMUUTUSED Psoriaasist tekkinud küünemuutused meenutavad küüneseent ja õige diagnoosi saab alles seene külviga, mida tuleb vajadusel teha 3-4 korda. Süvendid küüntes ja põiki või pikivaod ei ole diagnostilised. Psoriaasi ja lamedapunase lihheni küünemuutuste raviks on küünevallilesioonide ravi lokaalse kortikoidiga, kahjustusesiseste kortikoidsüstidega, PUVA-raviga, psoriaasi korral ka süsteemse raviga (atsitretiin, metatreksaat, tsüklosporiin, hüdroksüuureane jne). Psoriaasiga seoses küüs ei hävi, kuid lamedast punasest lihhenist tekkinud küünemuutused on tavaliselt püsivad. 2.1 Psoriaas
Joonis lk 70 Villakiud ja ka teised teiste loomade karvad paistavad mikroskoopis kui pikad kuusekäbid: soomustega pikad nöörid. Joonis lk.70. Need soomused ei ole küll väga korrapäraselt paigutatud. Siid on ainus looduslik kiud, mis on väga ühtlane ja seetõttu ei ole teda mikroskoobi all lihtne eristada teistest: tehis- ja sünteeskiududest eeskätt. Tehis- ja sünteeskiud on väga ühtlased. Nende läbimõõt on praktiliselt muutumatu, nad on läikivad, nende pinnal võivad olla pikivaod. Selgesti tunneb mikroskoobi all ära klaaskiu: see on palju peenem kui orgaanilised kiud. 2. 2. Põletusproov Põletusproovi on kasutatud juba pikka aega enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu, kuna ka siis segati villa tsellulooskiududega (lina ja puuvill näit.), mis on palju odavamad. Põletusproovi tulemus on otseselt seotud uuritava kiu (tavaliselt lõnga) keemilise koostisega. Üldiselt põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja
Viimaste vahekaugused rabas 20-30 m, madalsoos ja siirdesoos 40...50 m. Kogujakraavide vahekaugus harilikult 300 m sõltudes kogumisel kasutatavatest masinatest. Remondil on oluline jälgida, et väljakud ei risustuks puidu ning puidu laastudega. See halvendab vormimise kvaliteeti ning ummistab pressi suudmikke. Seetõttu on soovitatavam juurimine, mitte freesimine. Väljakute profileerimist on vaja teha igal aastal, sest freesvormijad töö käigus tekitavad väljakutel pikivaod mis süvenevad iga uue töökäiguga. Lintide pikkus 200 m, vabade ribade laius kraavi äärtel 3 ja 0,6 m. Tehnoloogiliste väljakute suurused uutel väljakutel 250x120 ja 250x80 m. Võimalikud ka pikad 500 m pikkused tootmisväljakud, kuid väheneb kogumismasinate jõudlus. Kuivendusnorm 0,8...1,0 m. Nõuded tükkturba kuivatusväljakutele: kuivendusnorm rabaturba puhul kuivendusnorm vähemalt 1 m, madalsoos 0,8 m vähendamaks kapilaartõusu mõju
annaabi.ee 
