Karja kihelkonna rahvariided 2011 Sissejuhatus Saaremaal olid rahvariided igas kihelkonnas erinevad. Ühisjooni võis leida eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud. Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja
Läänemaal tehti sarnaselt Põhja-Eestiga potisinisest, Pärnumaal aga lambapruunist või -mustast villasest riidest. Viimaste omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. · Ala lõunaosas püsisid meestel vanatüübilised pikad püksid. Saared (Saare-, Muhu- ja Hiiumaa) · Saarte rahvarõivad olid igal saarel, Saaremaal koguni igas kihelkonnas mõneti erinevad · Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks · Hiiumaal kandsid naised käiseid, Saaremaal aga pikkade varrukatega särke ja liistikuid (abusid). Käiseid kanti varem ka Muhus, kuid 19. sajandil püsisid need seal vaid traditsioonilises pruudi- ja noorikurõivastuses. Jalas kanti kingi, ainult Muhus pastlaid. · Palju ühisjooni oli neil eestirootslaste riietusega: näiteks kurrutatud (s.o. kuumade leibade all plisseetaoliselt volti pressitud) seelikud ja ülerõivaste lõige
Jaani, Jämaja, Kaarma, Karja, Kihelkonna, Kihnu, Käina, Kärla, Muhu, Mustjala, Pöide, Püha, Pühalepa, Reigi, Ruhnu, Valjala, Vormsi. Saarte piirkonna alla loetakse Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Peamised moeuudised Euroopast jõudsid saartele Läänemere kui ühendustee kaudu. Palju ühisjooni oli saarte rahvariietel eestirootslaste riietusega, näiteks kurrutatud seelikud, mis kujunesid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Igal saarel oli rõivastus mingil määral erinev, Saaremal isegi igas kihelkonnas. Seda seetõttu, et rõiva kujunemist mõjutas saare asukoht, erinevused looduslikes tingimustes ja sellest tulenev erinev majanduslaad. Saaremaa naised kandsid pikkade varrukatega särke ja liistikuid, Hiiumaal aga käiseid. Käised olid tavapärased ka Muhus, kuid 19. sajandil said neist vaid traditsioonilised pruudi- või noorikurõivastuse osa. Jalas kanti kingi, ainult Muhus pastlaid.
Värvli pikkus on 21 cm, krae pikkus on 45 cm ( ERM A 563: 860). Lahtkrae tikand Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level seelik Kahar seelik ilmus Eesti talunaise rõivastusse ühevärvilisena, kuid muutus 18.saj. keskpaigast alates järkjärgult pikitriibuliseks. Varasemad pikitriibulised seelikud tehti ostetud või mõisakangrute kootud kangast. Hiljem hakkasid talunaised ise seelikukangaid kuduma ja seelikute triibustik omandas paikkondlikke erinevusi (Kaarma, Voolmaa 1981). Tori pikitriibulised seelikud on eriilmelised. ERMi kogudes on rohkesti nii pealisseelikuid (piduseelikud) kui ka alusseelikuid (tööseelikud). Pealisseelikud on kirkamad ja mitmevärvilisemad. Alumised seelikud on enamasti kahevärvilised.
annaabi.ee 
