rannajoonega. Siiski võib esineda ka juhuseid kus meri on N mäeahelike vahelistele madalamatele aladele tunginud ingresseerunud - dalmaatsia tüüpi rannik Vahemere ääres. * Põikirannikud sellised rannalõigud, kus rannajoon on risti geoloogilise struktuuri pikisuunaga. N mäeahelikud ulatuvad rannajooneni välja v on N rannikuala voorestatud. Sellisel juhul on rannajoon arusaadavalt väga liigestatud sopiline. * Diagonaalrannik -sarnane eelmisega, kuid geoloogiliste struktuuride pikiteljed on rannajoone suhtes teatud nurga all. Samuti väga liigestatud rannajoon. Meretaseme tõusul ja langusel kaks põhjust *eustaasia see on üldine maailmamere taseme muutus, mis valdavalt sõltub polaaralade jääkatte sulamise intensiivsusest *isostaasia maapinna kõikuvliikumised *ingressiooni rannikud - rannikualad, kus meri on tunginud ranniku madalamatele aladele, kusjuures selline protsess võib toimida nii tõusva kui vajuva ranniku tingimustes 1.Lainetus
Vedelkristallid esinevad mõnedes orgaanilistes ainetes, millel on piklikud molekulid (pikkus 1...3 nm, läbimõõt 0,5.. 1 nm). Need ained ei muutu temperatuuri tõusul kohe vedelaks, vaid jäävad teatud temperatuurivahemikus (-10...70°C) nn. vedelkristallilisse olekusse, kus neil on üheaegselt vedeliku (nt voolavus) ja kristalli omadusi (molekulide orienteeritud paiknemine ja optiliste omaduste sõltuvus suunast). Nemaatilistes vedelkristallides on molekulide pikiteljed piirkonniti üksteisega paralleelselt, kuid eri piirkondades juhuslikult suunatud. Elektrivälja toimel kristallid orienteeruvad ühtlaselt ja vastavalt sellel muutuvad ka nende optilised omadused (aine võib muutuda teatud suunas läbipaistvaks). Järelikult on võimalik tüürida vedelkristallide eri tsoone elektriliste signaalidega nii, et optiliste omaduste muutmist saab kasutada info kuvamiseks. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
värvust, nii saab silmale nähtamatute soojusvälju avastada. termotroopsed vedelkristallid, mis moodustuvad tahke aine kuumutamisel mingis kindlas temperatuuri- ja rõhuvahemikus, jagunevad kolmeks. Nemaatilised vedelkristallid. Neis kristallides puudub molekulide raskustsentrite kaugkorrapära, neis puudub kihiline struktuur, nende molekulid libisevad pidevalt oma pikitelgede suunas, pööreldes ümber oma telje, kuid samaaegselt säilitades orientatsioonilise korrastatuse (pikiteljed kindlas eelisorientatsioonis). Nendelt omadustelt käituvad nad sarnaselt tavaliste vedelikega. Nemaatilised faasid esinevad ainult akiraalsete (oma peegelpildiga kokkulangevate) molekulidega ainetel. Smektilised vedelkristallid omavad kihilist struktuuri, milles kihid võivad üksteise suhtes liikuda. Smektiliste vedelkristallide viskoossus on märgatavalt suurem kui nemaatilistel ja nende tihedus kihi pinnanormaali suhtes võib olla tugevalt erinev.Kolesteerilised e kiraalsed vedelkristallid
aken tuleb välja lõigata nii, kus väljalõigatav osa tuleb toru sisse kukkumise eest vardaga kinnitada ja sellise suurusega, et saaks toru vabalt seestpoolt keevitada; keevitada toru seestpoolt kinni; paigaldada väljalõigatud aken kohale ja keevitada see kohale. Torud ühendatakse põkkliitega, lihtne ette valmistada ja keevitada. Enne keevitamist seatakse torude pikiteljed ühte ja traageldatakse kokku. Keevitada võib nii vasaksuunaliselt (pasus kuni 3 mm seinal), kui ka paremsuunaliselt. Kui toru saab pöörata, keevitatakse pealtpoolt. Mittepööratavat jätku tuleb keevitada õmbluse kõikides ruumi asendites, mis on keevitajale kõige raskem. Remonttöödel tuleb tihti kinni keevitada pragusid, mis on tekkinud keevisõmblustes või põhimetallis. Pragude keevitamisel tuleb nende otstesse puurida augud, et kuumutamisel pragu ei leviks edasi.
(pikkus 1...3 nm, läbimõõt 0,5.. 1 nm). Need ained ei muutu temperatuuri tõusul kohe vedelaks, vaid jäävad teatud temperatuurivahemikus (-1O...7O°C) nn. vedelkristallilisse olekusse, kus neil on üheaegselt vedeliku (nagu voolavus) ja kristalli omadusi (molekulide orienteeritud paiknemine ja optiliste omaduste sõltuvus suunast). Vedelkristallindikaatorites kasutatakse nn. nemaatilise olekuga aineid. Nemaatilistes vedelkristallides on molekulide pikiteljed piirkonniti üksteisega paralleelselt, kuid eri piirkondades juhuslikult suunatud. Elektrivälja toimel kristallid orienteeruvad ühtlaselt ja vastavalt sellel muutuvad ka nende optilised omadused (võivad muutuda teatud suunas läbipaistvaks). Järelikult on võimalik tüürida vedelkristallide eri tsoone elektriliste signaalidega nii, et optiliste omaduste muutmist saab kasutada info kuvamiseks. Tingituna sellest, et vedelkristallindikaatorid ise valgust ei kiirga, on indikaatori
1...3 nm, läbimõõt 0,5.. 1 nm). Need ained ei muutu temperatuuri tõusul kohe vedelaks, vaid jäävad teatud temperatuurivahemikus (-10...70 °C) nn. vedelkristallilisse olekusse, kus neil on üheaegselt vedeliku (nagu voolavus) ja kristalli omadusi (molekulide orienteeritud paiknemine ja optiliste omaduste sõltuvus suunast). Vedelkristallindikaatorites kasutatakse nn. nemaatilise olekuga aineid. Nemaatilistes vedelkristallides on molekulide pikiteljed piirkonniti üksteisega paralleelselt, kuid eri piirkondades juhuslikult suunatud. Elektrivälja toimel kristallid orienteeruvad ühtlaselt ja vastavalt sellele muutuvad ka nende optilised omadused (võivad muutuda teatud suunas läbipaistvaks). Järelikult on võimalik tüürida vedelkristallide eri tsoone elektriliste signaalidega nii, et optiliste omaduste muutmist saab kasutada info kuvamiseks. Tingituna sellest, et vedelkristallindikaatorid ise valgust ei kiirga, on indikaatori
..3 nm, läbimõõt 0,5.. 1 nm). Need ained ei muutu temperatuuri tõusul kohe vedelaks, vaid jäävad teatud temperatuurivahemikus (-10...70 °C) nn. vedelkristallilisse olekusse, kus neil on üheaegselt vedeliku (nagu voolavus) ja kristalli omadusi (molekulide orienteeritud paiknemine ja optiliste omaduste sõltuvus suunast). Vedelkristallindikaatorites kasutatakse nn. nemaatilise olekuga aineid. Nemaatilistes vedelkristallides on molekulide pikiteljed piirkonniti üksteisega paralleelselt, kuid eri piirkondades juhuslikult suunatud. Elektrivälja toimel kristallid orienteeruvad ühtlaselt ja vastavalt sellele muutuvad ka nende optilised omadused (võivad muutuda teatud suunas läbipaistvaks). Järelikult on võimalik tüürida vedelkristallide eri tsoone elektriliste signaalidega nii, et optiliste omaduste muutmist saab kasutada info kuvamiseks.