Colreg 1972. a. Tuled, sektorid, asetus- käigusoleval, jõuseadmega, pikkus 50m ja rohkem, laeva. 1. Topituli on laeva pikitasandis paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 225 kraadi vöörist otse ja mõlemale poole kuni 22,5 kraadi tahapoole traaversit. 2. Pardatuled tähendavad rohelist tuld paremasd pardas ja punast tuld vasakus pardas; kumbki neist valgustab katkematult silmapiirist 112,5 kraadi vöörist otse ja kuni 22,5 kraadi tahapoole vastava parda traaversit. Alla 20 m pikkusel laeval võivad pardatuled
Joon. 4.2. ja Joon. 4.3B) Tavaliselt on tekk kumer vaid lahtistel tekkidel, s.o. ülatekil ja tekiehitiste tekkidel, mis tagab vee mahajooksu tekilt. Alumised tekid ja platvormid on tavaliselt ilma kumeruseta. Joon. 4.2. Joon. 4.3. Keskkaare tasand jagab laeva vööri- ja ahtriosaks. Laeva otstes paiknevad valatud, sepistatud või keevitatud täävid - vöörtääv ja ahtertääv. Lõige pikitasandis annab ettekujutuse täävide kujust, teki ja kiilujoone kujust. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Tekijoon on harilikult sujuv kõver, mis keskosast täävide poole tõustes moodustab tekitõusu. (Joon 4.3A)
Tan = (A'H-C'H+E'H + f1+f2)/(H-B'H+D'H) Sellel kursil peavad deviatsiooni tekitama jõud A'H+E'H, tegelikult aga tekitab deviatsiooni kaks korda suurem jõud. Seega jõudude A'H+E'H taastamiseks tuleb kaotada jõud f1. See saadakse kompensatsioonimagneti nihutamisega asendisse, kus deviatsioon on poole võrra väiksem esialgsest. Teine poolringideviatsiooni tekitav jõud B'H hävitatakse magnetkurssidel E ja W. Selleks kasutame kompensatsioonimagneti pikitasandis. Tuleb meeles pidada, et deviatsiooni hävitamine Airy meetodil toimub magnetkurssidel. 19 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 Jõu C'H hävitamine Jõu B'H hävitamine 20 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 21. Selgitada deviatsiooni muutumist magnetlaiuse muutumisel ja
Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. õõtseperiood – ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg ehk kahe täisulatuse ajaline kestus sekundites, õõtsesagedus – täisvõngete arv ühes ajaühikus. Külgõõtsuvuseks ehk rullumiseks (roll, бортовая качка) nimetatakse laeva võnkeid ümber pikitasandis asuva pikitelje (Joon. 3.30.), tekib laevaga risti või nurga all jooksvatest lainetest ja muudest juhuslikest dünaamilistest mõjudest. Võnkeperiood 6 - 20 sek, amplituud 10 o-30o. Tekivad ebameeldivad kiirendused. Periood oleneb lasti paigutusest laevas. Mida suurem on laeva metetsentriline algkõrgus, seda väiksem on külgõõtsumise periood, seda järsem ja raskem on õõtsumine. Joon. 3.30.
annaabi.ee 
