CM = ; B T üld- e. blokktegur CB laeva veealuse osa ruumala ehk mahulise veeväljasurve suhe risttahuka ruumalasse, mille servad on L , B ja T : CB = ; L B T pikiprisma tegur Cp laeva ruumilise veeväljasurve suhe silinderprisma ruumalasse, mille põhjapin- dala on AM ja kõrgus L : C Cp = = B ; AM L C M püstprisma tegur Cvp laeva ruumilise veeväljasurve suhe silinderprisma ruumalasse, mille põhjapind-
6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 4.7. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur CB =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw (Vt. Joon. 4.7. ja 4.7A.) 4.4. Teoreetiline joonis. Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis- plaadistuse paksust. (Vt. Tahvel 4.IV Teoreetiline joonis, Joon. 4.8., 4.9.)
suhe ristküliku pindalasse , mille küljed on B ja T Cm = Am / BkordaT Joonis 4.7.2 - Üldtäidlus e plokktegur Cb- laeva veealuse ruumala ehk mahulise veevälja- surve (tagurpidi kolmnurk) suhe risttahuks ruumalasse mille servad on L , B ja T. Cv=(tagurpidi kolmnurk / L korda B korda T Joon 4.7.3 ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------ - pikiprisma tegur Cp laeva ruumilise veeväljasurve V suhe silinderprisma ruumalasse , mille põhjapindala on Am ja kõrgus L Cp=(tagurpidi kolmnurk) / Am korda L = Cb / Cm Püstprisma tegur Cvp laeva ruumilise veeväljasurve (tagurpidi kolmnurk) suhe silinderprisma ruumalasse , mille põhjapindala on Awp ja kõrgus T Cvp = tagupidi kolmnurk / Awp korda T = Cb / Cwp tegurid Cwp Cm ja Cb nim sõltumatuteks põhiteguriteks , tegureid Cp ja Cvp aga nendest tuletatud teguriteks e
des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur C B =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel.
kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur CB =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel.
des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur C B =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel.
annaabi.ee 
