· lainetus (slämming slamming ehk pounding; släping (slapping) miidlis ) · vibratsioon Kohaliku tugevust tagavad: · põhja-, sisepõhja ja parraste plaadistus · põiki ja pikivaheseinad · tekk, millele langeb tekikauba kaal ja tekile tulnud lainete kaal Laevale mõjuvad jõud · Dünaamilised jõud annavad laeva liikumisele 6 vabadusastet · Staatilised ja dünaamilised jõud põhjustavad laevakere sõlmedes piki-, põik- ja kohtpingeid. · Pikipinged on laeval tavaliselt suurimad. · Muutumatud jõud (ajas): laeva korpuse kaal koos kõigi seadmetega, tekiehitused, mast, seadmed, propulsiivseade koos sõuvõlliga, püsiballast = tühja laeva veeväljasurve · Muutuvad jõud (ajas): kütuse, vee, õli, kauba, ballasti kaal · Kaalujõud mõjuvad: a) piki kogu korpust (väliskorpus, pikitalastik, peatekk, kahekordne põhi) b) mõjutavad ainult üht osa laeva pikkusest, (tekiehitus, platvorm, peamasin)
Kaaresammu pikkus on normeeritud klassifikatsiooni- ühingute poolt (näiteks Vene Registril - S o=0,002L+0,48m ±25%), kusjuures laeva otstes on kaaresamm lühem, et tagada suurem kohalik tugevus. Ka pikisüsteemi korral on peasuuna talade vaheline kaugus normeeritud. Kombineeritud süsteem. See süsteem peab aitama üle saada pikisüsteemi sobimatusest kuivlastilaevade jaoks. Pikisidemed on jäätud peamisteks põhja ja teki konstruktsioonides, milles tekkivad suured pikipinged ülepainde ja läbipainde tagajärjel. Laeva parrastel kasutatakse aga põikisidemeid, kuna pikipinged parrastes ei ole nii suured. Teatud vahemaadega kasutatakse tugevdatud põikisidemeid põhjas (täisfloorid) ja teki all (raampiimid), et toetada rohkearvulisi pikisidemeid. Süsteem ei olnud laialt kasutusel needitud laevakerede juures, kuid osutus sobivaks keevitustehnoloogia kasutamisel. Pikisidemed teki all ja põhjas aitasid
kaaresammuks. Kaaresammu pikkus on normeeritud klassifikatsiooni- ühingute poolt (näiteks Vene Registril - So=0,002L+0,48m ±25%), kusjuures laeva otstes on kaaresamm lühem, et tagada suurem kohalik tugevus. Ka pikisüsteemi korral on peasuuna talade vaheline kaugus normeeritud. Kombineeritud süsteem. See süsteem peab aitama üle saada pikisüsteemi sobimatusest kuivlastilaevade jaoks. Pikisidemed on jäätud peamisteks põhja ja teki konstruktsioonides, milles tekkivad suured pikipinged ülepainde ja läbipainde tagajärjel. Laeva parrastel kasutatakse aga põikisidemeid, kuna pikipinged parrastes ei ole nii suured. Teatud vahemaadega kasutatakse tugevdatud põikisidemeid põhjas (täisfloorid) ja teki all (raampiimid), et toetada rohkearvulisi pikisidemeid. Süsteem ei olnud laialt kasutusel needitud laevakerede juures, kuid osutus sobivaks keevitustehnoloogia kasutamisel. Pikisidemed teki all ja põhjas aitasid vältida
Kaaresammu pikkus on normeeritud klassifikatsiooni- ühingute poolt (näiteks Vene Registril - S o=0,002L+0,48m ±25%), kusjuures laeva otstes on kaaresamm lühem, et tagada suurem kohalik tugevus. Ka pikisüsteemi korral on peasuuna talade vaheline kaugus normeeritud. Kombineeritud süsteem. See süsteem peab aitama üle saada pikisüsteemi sobimatusest kuivlastilaevade jaoks. Pikisidemed on jäätud peamisteks põhja ja teki konstruktsioonides, milles tekkivad suured pikipinged ülepainde ja läbipainde tagajärjel. Laeva parrastel kasutatakse aga põikisidemeid, kuna pikipinged parrastes ei ole nii suured. Teatud vahemaadega kasutatakse tugevdatud põikisidemeid põhjas (täisfloorid) ja teki all (raampiimid), et toetada rohkearvulisi pikisidemeid. Süsteem ei olnud laialt kasutusel needitud laevakerede juures, kuid osutus sobivaks keevitustehnoloogia kasutamisel. Pikisidemed teki all ja põhjas aitasid
Seega on ujuvusjõudude epüüri kuju antud veeväljasurvel muutumatu. Kaalujõudude epüüri kuju sõltub lasti, kütusevaru, ballastvee ja muude raskuste jaotusest piki laeva. Ajas muutuvaid jõude (dünaamilisi) tekitab lainetus (vee üleslükkejõud muutub siis dünaamiliseks), laevale mõjuvad inertsijõud ja veetakistuse jõud; Dünaamilised jõud annavad laeva liikumisele 6 vabadusastet Staatilised ja dünaamilised jõud põhjustavad laevakere sõlmedes piki-, põik- ja kohtpingeid. Pikipinged on laeval tavaliselt suurimad. Muutumatud jõud (ajas): laeva korpuse kaal koos kõigi seadmetega, tekiehitused, mast, seadmed, propulsiivseade koos sõuvõlliga, püsiballast = tühja laeva veeväljasurve Muutuvad jõud (ajas): kütuse, vee, õli, kauba, ballasti kaal Kaalujõud mõjuvad: piki kogu korpust (väliskorpus, pikitalastik, peatekk, kahekordne põhi) mõjutavad ainult üht osa laeva pikkusest, (tekiehitus, platvorm, peamasin)
annaabi.ee 
