10.9. Kuidas arvutada väändesiirdeid, kui nii võlli läbimõõt kui ka väänavad koormused muutuvad sujuvalt piki võlli telge? väändemomendi väärtus muutub oma funktsiooni järgi T = f(x). 9.15. Kuidas muutub detaili pikkus, kui kõik pikikoormused reverseerida Ümarvarda väändenurga valem (panna vastupidises suunas mõjuma)? 10.10. Kumb on väänates jäigem, kas täis ümarvarras või sama Tekib surutud detail ning pikkus väheneb ristlõikepindalaga ümartoru? 9.16. Kuidas sõltub detaili deformatsioon tema materjali tugevusest? 10
DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL · epüüri võib viirutatada väärtuste pealekandmise sihis; · kujutatava suuruse nimetus ja mõõtühik antakse epüüri pealkirjas (või epüüri tiitlis epüüri kõrval). MÄRGIREEGEL: Tõmbe-sisejõud on positiivne (+) Surve-sisejõud on negatiivne (-) 2.3.4.1. Näide. Üksik-pikikoormused Määrata sisejõu (pikijõu) jagunemine vardas ning ühtlase varda ohtlikud ristlõiked! Varda sisejõu avaldis on pidev iga kahe üksikkoormuse vahel (Joon. 2.8) need määratakse lõikemeetodiga (Eeltingimus: varras peab olema tasakaalus, s.t. F = 0). Arvutusskeem Lõige I Lõige II Lõige III Lõige IV
8.22. Määratlege võrdohtlikud pingused! 9.13. Millal on jäikustingimus primaarne 8.23. Määratlege liitpinguse tugevustingimus! tugevustingimuse suhtes? 8.24. Mis on tugevusteooria? 9.14. Mida näitab telgsiirde ehk pikisiirde epüür? 8.25. Määratlege kriteriaal-tugevusteooriate 9.15. Kuidas muutub detaili pikkus, kui kõik olemus! pikikoormused reverseerida (panna 8.26. Määratlege fenomenoloogiliste vastupidises suunas mõjuma)? tugevusteooriate olemus! 9.16. Kuidas sõltub detaili deformatsioon tema 8.27. Millisel hüpoteesil põhineb esimene materjali tugevusest? tugevusteooria? 8.28. Millisel hüpoteesil põhineb teine 10. VÄÄNDEDEFORMATSIOON tugevusteooria?
z z x y y max Tõmbepinge y Joonis 6.20 · kuna ristlõikes puudub pikijõud (Nx = 0, sest puuduvad pikikoormused), siis pikijõu staatilise seoise abil saab avaldada: N x = dA = K ydA = 0 , kuna K 0, siis ydA = 0 = S z , A A A kus: Sz pinna staatiline moment z-telje suhtes, [m3]; · staatiline moment Sz = 0 vaid kesktelje suhtes, järelikult z on kesktelg:
z z x y y max Tõmbepinge y Joonis 6.20 · kuna ristlõikes puudub pikijõud (Nx = 0, sest puuduvad pikikoormused), siis pikijõu staatilise seoise abil saab avaldada: N x = dA = K ydA = 0 , kuna K 0, siis ydA = 0 = S z , A A A kus: Sz pinna staatiline moment z-telje suhtes, [m3]; · staatiline moment Sz = 0 vaid kesktelje suhtes, järelikult z on kesktelg:
G0 trossile tuulevisangu lt ulatuses koos tuu- lesurvega isolaatoritele kas jäiteta või jäi- tega olukorras Q0 Tuulevisang lt − mastiga külgnevate vi- sangute pikkuste poolsumma Pikikoormused: Tj, Tt − tõmbejõud vastavalt juhtmes ja trossis − saadakse juhtmete mehaanilise arvutusel (vt eespool) Koormuste leidmisel tuleb kõigepealt arvutada normkoormused, seejärel leitakse arvutuslikud koormused normkoormuste korrutamise teel osavaru- teguritega ja asjakohaste kombinatsiooniteguritega.