-5 , 0 1 x 10 0 H1 = 63,721 + = 63,22 1000 Järgmisena leian töökõrgused järgmise valemi abil: HP- punane altituud, HM- must altituud. Lõpuks leian mullatööde nullpunktide asendid pikettide suhtes. Mullatööde nullpunktis projektjoon lõikub olemasoleva maapinnaga (joonis 1.1). Selleks et leida projektjoone lõikepunkti maapinnaga, tuleb arvutada tema kaugus (x) eelmisest ja (y) järgmisest piketist. Näiteks pikiprofiili üks nullpunktidest on pikettide 1 ja 2 0 , 3 3 2 x 10 0 0,096 x100 vahel. x= = 77,57 m; y= = 22,42 m. 0 ,3 3 2+0 , 0 9 6 0 ,3 3 2+0 , 0 9 6 Ristprofiilide koostamine: Ülesandes on kaks ristprofiili- pk 4 ja pk 5+62 kohal (joonis 1.2 ja 1.3). Ristprofiilil on mõõtkava nii horisontaal kui ka vertikaalsuunas 1:200. Ristprofiili
4. Kõvera peapunktide märkimine Kõvera peapunktide märkimist alustatakse pöördenurga tipust, mõõtes nurga tipust piki tangensit tagasi tangensi pikkuse saame kõvera alguse, edasi mõõtes kõvera lõpu. Kõvera keskpunkti märkimiseks tuleb välja märkida nurgapoolitaja suund ja sellele bisektori pikkus. Vajalikud elemendid saab arvutada. Pikki tangenseid ei ole mõtet lindiga üle mõõta, vaid arvutatakse kõvera alguse ja kõvera lõpu algused lähimast piketist. Vastavad arvutused tehakse piketaazi raamatus. Kõvera peapunktid märgitakse maastikule maavaia ja tunnusvaiaga. Kui kõverale satuvad piketid, siis neid on võimalik märkida maastikul välja kas ristjoonte meetodil või elektrontahhümeetriga punktide koordineerimise meetodil. dPiketeerimise ja situatsiooni mõõdistamise ajal peetakse väliraamatut, kuhu kantakse: kõik maastikul tähistatud piketid ja ,,+"; pöördenurkade tipud ja kõverate
(näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal.
(näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal.
nimetatakse piketiks. Piketil on kaks tähendust: 100m pikkune lõik maastikul; vaiaga tähistatud punkt. Pikett tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga, tunnusvaia kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on pikett Pk0, iga järgnev piketi number näitab tema kaugust trassi algusest. Reljeefi iseloomulikud murdekohad pikettide vahel märgitakse nn ,,+" punktidena (nt: PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel). Siiamaani on piketaazi mõõdetud ruletiga, kuid tänapäeval võib seda teha elektrontahhümeetriga. Kuna trassi moodustavad sirged ja kõverad, siis tuleb trassi pikkust määrata ka piki kõveraid, kuid esialgu kõverat maastikule märgitud ei ole, seepärast kui mõõtmisega jõutakse esimese pöördepunktini, siis loetakse lindilt kaugus selle punktini, pöördenurga ja valitud kauguse kaudu arvutatakse ringi kõvera elemendid ja sealhulgas ka kõvera pikkus
kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed piketaaziraamatust ja samuti trassi plaan kujutab endast piketaaziraamatu koopiat. Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatilised kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. Kauguste ja maapinna kõrguste järgi konstrueeritakse nn. Must profiil, see on maapinna joon. Projekteerija kannab profiilile ka projektandmed nt. Projekteeritu tee kalded ja kõrgused. 21.Tahhümeetrilised arvutused. Arvutused toimuvad järgmise korra järgi: 1)Arvutatakse niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaldkaugused(L) instrumendist latini. L=l+p kus, p-niitkaugusmõõturi parandus(võetakse tavaliselt tabelist mis on antud tahhümeetri jaoks koostatud).
Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3 o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal
Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva
Saadud punktid ühendatakse omavahel murdjoonega, mis kujutabki maapinna vertikaallõiget piki trassi. Tabeli alumisel real tähistatakse trassi sirglõigud lahtri keskele tõmmatud sirgjoonega, mille peale kirjutatakse lõigu pikkus täpsusega 0,01m ja alla joone direktsiooninurk. Kõverate algused ja lõpud märgitakse piketijoonele ja saadud punktidest tõmmatakse ordinaadid rea keskjooneni. Vasakule poole ordinaati kirjutatakse kõvera alguse või lõpu kaugus eelmisest piketist, paremale poole kaugus järgmise piketini täpsusega 0,01m. Nende kauguste summa peab võrduma 100 meetriga. Kõverad kujutatakse ülespoole kumerdunud kaartega, kui trass pöördub paremale, ja allapoole kumerdunud kaartega, kui trass pöördub vasakule. Iga kõvera alla kirjutatakse kõigi kuue elemendi väärtused (tangenslõik T, kõverapikkus K, kõvera raadius R, mõõteliig D, trassi pöördenurk alfa, bisektorlõik B). Trassi maariba situatsioon kantakse trassi plaani ülemisel reale
annaabi.ee 
