Avatust iseloomustavad silmside, siirus, valmisolek muutusteks ja uudishimu. Kontakt tuleneb vastastikusest positiivset suhtumisest ja mõistmisest. Lugupidamine praktikandi vastu tähendab seda, et juhendaja suhtleb temaga kui võrdväärsega. Lugupidamine muudab õhkonna vabamaks ja toetab see läbi õppimist. Lugupidamine, empaatia ja emotsionaalsus on eeltingimused vahetuks suhtlemiseks. Juhendaja peaks olema erialaselt pädev ja suutma näha oma tegevuse pikemajalisi eesmärke. Hea juhendaja omaduseks on tasakaalukus, isiku ja rühmapsühholoogia alased oskused, eristamisvõime ja loogika, oma erialal nõutavad võimed ja oskused, julgus ning innustamis- ja toetamisoskus. Ta on usaldav ja kontrolliv, leebe ja toetav, samas nõudlik ja paindlik ning põhimõtekindel. Õppepraktika alguses tuleb aidata praktikandil sisse elada õpikeskkonda, tutvustada osakonda, personali ja töökorraldust.
töövaldkonnas. Seetõttu tahavad ettevõtted kindlustada oma töötajate püsivuse firmas. Enamus töötajaid eelistavad jääda kindlaks eelpool mainitud firmale, sest paljud nende oskused leiavad rakendust ainult neid väljakoolitanud ettevõttes, mille tulemusena nad ei leia teist samaväärset tööd, kus oma spetsiifilisi omandatud oskusi rakendada. (Ouchi, 1982: 60) Sellised tööle iseloomulikud jooned, mis soodustavad eluaegseid tööalaseid suhteid, tingivad samuti pikemajalisi hindamise ja edutamise protsesse, kuid lühemaid kui Jaapani ettevõtetes. Z-tüüpi ettevõtted ei oota kümmet aastat, et oma töötajaid hinnata ja edutada. Nii kaua oodates, ei suudaks enamik Lääne firmadest oma andekamaid ja parimaid töötajaid lihtsalt hoida. (Ouchi, 1982: 60) Z-tüüpi organisatsioonides on otsuste vastuvõtmise protsess konsensuslik, osavõtlik. Sotsiaalteadlased on kirjeldanud seda kui demokraatlikku protsessi, milles paljud töötajad on
Suure osa moodustasid neist tööstustöölised, aga ka muud vaesemad kihid nii linnast kui maalt. ESTP-s kujunes välja kaks tiiba: parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas; vasakpoolset-Mihkel Martna, Aleksander Jõeäär, Erich Joonas. 3 Esimene põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette juba selle kokkuastumisel. Pärast pikemajalisi eeltöid jõuti 15.juunil.1920.a konstitutsiooni vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti kõrgeimaks võimukandjaks rahvas.Rahvale anti võimalus teostada oma võimu parlamendivalimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20.eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi
töövaldkonnas. Seetõttu tahavad ettevõtted kindlustada oma töötajate püsivuse firmas. Enamus töötajaid eelistavad jääda kindlaks eelpool mainitud firmale, sest paljud nende oskused leiavad rakendust ainult neid väljakoolitanud ettevõttes, mille tulemusena nad ei leia teist samaväärset tööd, kus oma spetsiifilisi omandatud oskusi rakendada. (Ouchi, 1982: 60) Sellised tööle iseloomulikud jooned, mis soodustavad eluaegseid tööalaseid suhteid, tingivad samuti pikemajalisi hindamise ja edutamise protsesse, kuid lühemaid kui Jaapani ettevõtetes. Z-tüüpi ettevõtted ei oota kümmet aastat, et oma töötajaid hinnata ja edutada. Nii kaua oodates, ei suudaks enamik Lääne firmadest oma andekamaid ja parimaid töötajaid lihtsalt hoida. (Ouchi, 1982: 60) Z-tüüpi organisatsioonides on otsuste vastuvõtmise protsess konsensuslik, osavõtlik. Sotsiaalteadlased on kirjeldanud seda kui demokraatlikku protsessi, milles paljud töötajad on
annaabi.ee 
