Savann Pille-riin Tammsalu Pikavere Põhikool 8. klass Savannide asend asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus jääb mussoonmetsade ja kõrbe vahele enamasti levib Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas Savannide asukoht Savannidest tekkinud mussoonmetsade põlengute jt. tagajärjel savannid on rohtlad mandritel ja mandri eri piirkondades levivad eriilmelised savannid savannis on kaks aastaaega-vihmane ja kuiv periood Kliima keskmiselt 1200 mm aastas temperatuur on 19-30 kraadi sademed ja temperatuur oleneb asukohast Taimestik kõikjal 1-2 m kõrrelised tihe ja tugevasti põimunud juurestik puud kasvavad hõredalt taluvad põlenguid kohastunud vähese vihmaga Mullastik ferralliitmuld nii...
ning korraldaja. Eduard Ahrens sündis Tallinnas kreisi-maamõõtja pojana. On oletatud tema eesti päriolu, kuid senised andmed viitavad, et tegemist oli siiski tüüpilise estofiilse baltisakslasega, kelle isa oli tulnud Tallinnasse Stralsundist ning ema pärines kohalikust baltisaksa suguvõsast. Ahrens õppis 1811-19 Tallinna toomkoolis ja 1819-23 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Kuna ta oli lõpetades 20-aastane, ent pastoriametisse võis astuda alles 25-aastasena, läks ta Pikavere mõisa koduõpetajaks. 1830. aastal tegi ta Eestimaa konsistooriumi ees eksami, mis andis õiguse kirikus jutlustada ning aasta hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833.aastal tuli ta Eestisse tagasi ning asus koduõpetajaks Vana-Vigalasse. Vigala kirikus pidas ta sel ajal ka oma esimesed eestikeelsed jutlused. 1837.aastast sai Ahrensist Kuusalu pastor
Kui valla keskuseks näiteks Rae vallaga liitumise puhul jääb Jüri ja suurimaks asulaks Peetri, siis on eeldatav, et kõik vabad summad suunatakse uude Peetri kooli ehitusse, sest valla kontekstis on see kõige kiiremini arenev piirkond. Kuigi kui vallakeskus asuks ikka veel Raasiku vallas, oleks prioriteedid Raasiku põhikooli ning Aruküla põhikooli staadioni renoveerimine, mis ilmselt Rae valda kuuludes langeks tegevuste listi tahaotsa. Hetkel on Pikavere kool Raasiku vallas olnud aastaid selline, mis kõigepealt muudeti põhikoolist algkooliks ning nüüd juba arutatakse, et kas on hea mõte seda edasi hoida sellisena nagu on. Samas on ikka ja jälle vallas leitud, et algkool peaks vähemalt Pikaveres olema ja pigem peab jälgima, et inimesed, kes Pikaveres elavad, ka oma lapsed sinna kooli paneks. Kui Raasiku vald liidetaks nüüd Rae vallaga, siis oleks selge, et võrreldes näiteks Jüri gümnaasiumiga, kus käib ühes klassis poole
pärastjääaegsetel setetel. Lavassaare piirkonnas soomullad. Esineb nii põuakartlikke kui ka tugevasti liigniiskeid muldi. Omapäraks on põldude suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja lähedusest ja iseloomulikust rähkmoreenist. Suure osa valla pinnast võtavad enda alla madalsood ja rabad. Suurim järv on Nedremaa rabas asuv 0,13 km2 suurune Nedremaa järv, mis käesolevaks ajaks on hakanud kinni kasvama. Järvikuid esineb veel Järve, Ura, Pikavere ja Õepa külade juures ning Koonga lähedal. Tuntuim karstivorm (kuisu) on Ura külas. Suuremad allikad on Hõbeda ja Kõima külade juures. Vanamõisa oja algab Veltsalt ja suubub Kasari jõkke. Valla idapiiril Lavassaare rabas paikneb Lavassaare järv (pindala 200 ha) väljavooluga Audru jõkke. Valla territooriumi keskosas paikneb veelahkmeala Oidremaa Mihkli pae ja kruusakühmude rida vaheldumisi suurte soode ja rabadega.
Asundustegevus. 1929.loodi asundustegevuse seaduslik baas ja Asunduskapital. Põhimõtteliselt: uute põllumajandusmaade rajamine. Asundamiseks võeti seni kasutamata maa tehti maaparandust, krunditi. Müüdi väga soodsate hindadega tahtjatele. Loodi ca 3000 talu see on see koht, kus on metsa Eesti ajaloos kõige vähem (tehti riigimetsamaadele, valiti potensiaalsed viljakamad kohad). Kõiki asundusi ei jõutud teha, kuna i EV aeg sai läbi. Mõned näited: Pikavere asundus, Matsalu asundus jne. Mõned protsessid veel, mis selle reformiga kaasas käis: Narva taga ja Petserimaal on teistsugune maakasutus, Balti erikorda seal ei olnud (esines hingemaa), seda maad mida talu kasutas, seda jagati talude vahel aeg-ajalt ümber (võrdsustamise aste veel suurem). Kogu see endine venemaa osa tuli viia sinna sellesse juriidilisse süsteemi talud ära kruntida. Neid siis krunditi ka ümber sama maareformi käigus. Mõlemad protsessid jäid
08268026.052982 21572 Põdrala vald 26571 8600492-1Pikasilla 57.94304927.081024 26571 Lasva vald 29486 8600493-1Pikasilla 57.94335527.080240 29486 Lasva vald 92493 8200439-1Pikasilla 58.08289826.052041 92493 Põdrala vald 92492 8200440-1Pikasilla ko58.08524626.052905 92492 Põdrala vald 23078 4400570-1Pikati 59.02573126.984310 23078 Tudulinna vald 23079 4400571-1Pikati 59.02574126.983766 23079 Tudulinna vald 5219 23030-1 Pikavere 59.27655325.133512 5219 Raasiku vald 5220 23029-1 Pikavere 59.27655125.134757 5220 Raasiku vald 127618 23059-1 Pikavere ko59.27846425.135135 127618 Raasiku vald 5139 22131-1 Pikavere te59.20572925.184625 5139 Kose vald 5140 22132-1 Pikavere te59.20686625.185977 5140 Kose vald 20067 6700700-1Pikavere te58.58399724.163196 20067 Koonga vald 31842 6700701-1Pikavere te58.58343424.160837 31842 Koonga vald 26137 5900572-1Pikevere 59.05064126
annaabi.ee 
