Vesi Viljapõllud Metsaservad Raiesmikud Puisniidud Paljunemine Lahksugulised Kogu talv munad mullas Munad kooruvad kevadel Areng vaegmoondega http:// www.arkive.org/common-field-grasshopper/c horthippus-brunneus/video-09.html Eluviis Soojalembesed Tegutsevad päeval Tegustevad maapinnal Rööv- ja taimtoidulised http:// www.arkive.org/common-field-grasshopp er/chorthippus-brunneus/video-08.html Heli tekitamine Pikatundlalised- eestiibadega (siristi, hõõrudes) Lühitundlalised- kattetiibade ja tagajalgadega (hõõrudes) http:// www.arkive.org/wart-biter-cricket/dectic us-verrucivorus/video-13.html Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Sihktiivalised http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Chrysochraon.disp ar.male.2001.11.06.jpg http://www.kalale.ee/ajakiri_w_sisu/media/pildid/ri tsikad_1.jpg http://farm4.static.flickr.com/3223/2735692223_9 f73dedfc7.jpg http://1.bp
Diapheromera femorata ehk raagritsikas. Nimi: Klass: Õpetaja: Kuupäev: Raagritsikatest üldiselt: · Kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi. · Liigilt ritsikalised ehk pikatundlalised, sihktiivaliste alamselts. · On olemas mitut erinevat liiki raagritsikaid, tuntuimad neist on: diapheromera femorata ning carausius morosus. Iseloomulikud tunnused: · Meenutavad taime lehti või oksakesi. · Muudavad värvi öösel tumedama värvusega, päevakuumuses heledamat tooni. (Võib olla nii pruun, hall kui roheline) · Keha värvus oleneb valguse hulgast, toidutaimedest, elukohast ja vanusest. · Kestuvad elu jooksul umbes 10 korda. Elupaik:
· Siseehitus · Paljunemine · Heli tekitamine · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Lisa: fotod Sissejuhatus Sihktiivalised on üle maailma levinud suur putukaselts, kust on teada üle 20 000 liigi. Eestist on neid leitud aga üllatavalt vähe - kõigest 39 liiki, ja vaid paar on selliseid, mida pole veel tabatud, kuid mille leidmine on tõenäoline. Kõige rohkem sihktiivalisi esineb troopilistes ja subtroopilistes maades. Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: pikatundlalised ja lühitundlalised. Lühitundlalisi on tunduvalt rohkem kui pikatundlalisi, arvud on vastavalt rohkem kui 13 000 ja rohkem kui 7 000. Eestis on vastavad arvud 27 ja 12 (http://www.zbi.ee/satikad/putukad/sihk/ ). Eestis on tavalisemad ritsiklaste ehk pikatundlaliste sugukonda kuuluvad lauluritsikas, heinaritsikas, kilk ja kaerasori. Tirtsulistest ehk lühitundlalistest on Eestis esindatud harilik niidutirts ja harilik rohutirts. Välisehitus
taandarenenud. Enamasti kolm täppsilma, kuid esineb ka kahe silmaga liike ning ka liike, kellel täppsilmad puuduvad. Alamseltse jaotatakse tundlate pikkuse järgi: pikatundlalised (üle 30 cm) ja lühitundlalised (kuni 30 cm). Rindmik väga iseloomuliku ehitusega; eesrindmik suur ja liikuv; eesselja külgosad ripuvad alla varjates rindmikku. Jalad hästi arenenud; hüppejalgadeks muutunud tugevad tagajalad. Kaks paari hästi arenenud tiibu; esitiivad tagumistest tugevamad; tagatiivad laiad. Tiivad sageli pikad, ulatuvad üle tagakeha tipu. Tagakeha piklik, koosneb 10 lülist, lõppeb urujätkega. Emastel esineb muneti. Tagakeha tipul lühikesed urujätked.
Jalad on kõnnijalad, mõnikord väga pikad (sääriksääsed), harvem röövjalad, pikkade küünistega. Munemisel esineb suur mitmekesisus. Munad munetakse tavaliselt toiduobjektile, selle lähedale või sisse. Vastsed jalutud, peakapsliga (sääselised) või ilma (kärbselised). Mõnedel liikidel (toakärbes ja hallasääsk) võib aastas olla 10 ja rohkem põlvkonda. Kahetiivaliste hulgas on palju taime- ja loomaparasiite. Klassikaliselt jaotatakse selts kahte alamseltsi. Pikatundlalised ehk sääsed on enamasti saleda ja pika kehaga, pikkade jalgade ja tundlatega. Tiivad on enamasti kitsad ja suhteliselt pikad. Vastsetel on peakihn hästi arenenud, suised mälumistüüpi. Sääriksääsklased on suhteliselt suured (20-30 mm), pikkade, kergesti murduvate jalgade putukad. Tiivad on kitsad, rikkaliku soonestusega. Vastsed arenevad osal liikidest pinnases, osal vees. Pistesääsklaste vastsed arenevad vees ja toituvad orgaanilisest hõljumist või taimede
Teda võib kohata ka laiade jõeorgudega kultuurmaastikul. Kui ta veest lahkub, peitub ta mahalangenud puude all, aukudes, urgudes, isegi pehkinud kändudes. Vees on ta aktiivne ööpäev läbi, kuival ainult öösiti. Veekogudes viibib ta kevade ja suve alguses, aga alates juuni keskpaigast siirdub kuivale. Harivesilikud on Eestis looduskaitse all. 64 Putukad 1. Sääselised (Nematocera) Sääselised on pikatundlalised kahetiivalised. Neile on iseloomulik enamasti sale ja õrn keha, pikad jalad ning pikad tundlad, mis on sageli silmatorkavalt harjasjad. Sääskede vastsetel on hästi arenenud pea haukamis-mälumissuistega. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks neil on pistmis-imemissuised. Sääse nokk koosneb kuuest tihedalt koos olevast harjasest ehk kimbust (kaks sae sarnast tera ja kude läbivat alalõuga, kaks terava oda sarnast ja
annaabi.ee 
