koht) Grit Sadeiko seitsmevõislus (110m tõkkejooks 11. koht, 200m jooks, 800m jooks 26. koht, 22. koht, kõrgushüpe 18. koht, kuulitõuge 24. koht, kaugushüpe 19. koht ja odavise 18. koht) Maris Mägi 400m jooks (7. koht) Meeste tulemused Meeste jooksud lõppesid maailmarekordiga 4x100m teatejooksus Jamaica sportlase Yohan Blake'i poolt ja püstitati ka teisi maailma juhtivaid tulemusi. Jamaical läks hästi lühema maa jooksudes, samal ajal kui Keenial läks hästi pikamaajooksudes. Kõige edukamad olid Saksamaa kolme- ja Ameerika Ühendriigid nelja kuldmedaliga. Kõige edukamad sportlased olid Usain Bolt ja Yohan Blake, kes võitsid Jamaicat esindades mõlemad kaks kuldmedalit. 100m finaalis diskvalifitseeriti Usain Bolt valestardi tõttu, mis võimaldas Yohan Blake'il võita jooks ajaga 9.92s. Etioopia mees Imane Merga sai algselt pronksmedali meeste 5000m jooksus, kuid hiljem diskvalifitseeriti, sest jooksis jooksuraja joonest seespool umbes 10 kuni 15m
Vastasel juhul näiteks vaid rattaga sõites on jalad ülivastupidavad, aga joostes ülejäänud keha annab varakult alla. Mõni inimene keskendubki vaid teatud keha osadele .Vastupidavuse tõstmise eesmärgiks on inimese füüsilist võimekust kasvatada. Vastupidavuseks võib nimetada ka kehalist võimet, mis on vajalik alustatud staatilise ja dünaamilise pingutuse jätkamiseks teatud aja vältel, tegevuse efektiivsust vähendamata.Selleks, et pikamaajooksudes või üldse spordis vastu pidada, tuleb teha trenni ja seda tuleb teha õigesti. Lisaks tuleb osata ka õigesti puhata. kellel on loomulik kiirus väike-on väga tähtis jalgade jõu arendamine-kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid
1. Sissejuhatus....................lk 3 2. Treeningu põhiseadused.lk 4 1 3. Mis on treening...............lk 5 4. Kuidas tagatakse areng...lk 6 5. Puhkus.............................lk 7 6. Pulss................................lk 8 7. Kasutatud kirjandus.........lk 9 2 Sissejuhatus Selleks, et pikamaajooksudes või üldse spordis vastu pidada, tuleb teha trenni ja seda tuleb teha õigesti. Lisaks tuleb osata ka õigesti puhata. Selles referaadis tuleb juttu trreningust, pulsist, vastupidavusest ja paljust muust. 3 Treeningu põhiseadused 1. Harjuta pidevalt, aastaringselt. 2. Ole mitmekülgne 3. Ära rutta, suurenda koormust järk-järgult
Jüri Lossmann (4. veebruar 1891 Kabala mõis, Kõo vald 1. mai 1984 Stockholm) oli eesti pikamaajooksja. Jüri Lossmann õppis kullassepaks. 1916 tuli ta Venemaa meistriks 5000 m jooksus. Esimeses maailmasõjas sai haavata. 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis võitis ta hõbemedali maratonijooksus ajaga 2:32:48,6 kaotades võitjale Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis saavutas ta maratonis 10. koha. Ta püstitas pikamaajooksudes üle 20 Eesti rekordi. 1928 osales ta kestvusjooksul Los Angelesest New Yorki (Bunion Derby). 1944 põgenes Rootsi, kus töötas kullassepana. Heino Sild (10. aprill 1944 9. mai 2009) oli eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja. Heino Silla nimel on Eesti kuulitõukerekord 20.53, mille ta püstitas 1979. aastal Budapestis. Samuti on tema nimel Eesti siserekord 19.87, mille ta püstitas 1979. aastal Vorosilovgradis. Tema poeg on odaviskaja DonaldAik Sild. Annika Lall (sündinud 19
annaabi.ee 
