Erialased harjutused pööravad aga juba suuremat tähelepanu spetsiaalsetele harjutustele kindla spordiala suhtes. Võistluslikud harjutused on aga juba täielikult spordialaspetsiifilised. Jooksjatel peab olema väga hea vastupidavus, kuid samas ei saa ka kõrvale jätta nii kiirust kui jõudu. Need kolm aspekti kombineerituna on jooksja põhiomadused, millele pööratakse treeningul ka suuremat tähelepanu. Samas on teada, et sprinterite ja kesk- ja pikamaajooksjate treening on erinev. Kuna tunnen huvi kesk- ja pikamaajooksu vastu, , siis järgnevalt keskendun nende jooksudistantside üldkehalisele treeningule. 3 1. JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED On ilmselge, et jooksja keskendub treenimisel rohkem jalgade jõu ja vastupidavuse arendamisele. Jooksmisel on suurim tähtsus reie kaks- ja nelipealihastel, tuharalihasel. Abistavad lihased, mis aitavad liigutust stabiilsemaks ja tehniliselt sujuvamaks muuta, et
Pikamaajooksude peaeesmärk on pingutuse jagamine. See spordiala võimaldab harmooniliselt arendada kogu keha. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Sportlase eesmärk on luua suurim või hädavajalik jõud vajalikus suunas võimalikult lühikese ajaperioodi vältel. Selleks et saavutada igal sammul maksimaalne kiirendus, on oluline, et saavutataks täielik sirutus pöia-, põlve- ja puusaliigestes samaaegse teise jala aktiivse hooliigutusega ja käte energilise tööga. Pikamaajooksjate kõige olulisemad treeningumeetodid: Kestusmeetod: jooks suhteliselt pikkadel distantsidel suhteliselt püsiva kiirusega ilma puhkepausita. Kestustreeningut kasutatakse üldise vastupidavuse arendamiseks ja taastumiseks pärast intensiivseid koormusi. Intervallmeetod: seeria lõikude korduv läbimine mitteküllaldase puhkeintervalliga. Jooksu kiirus, distantsi pikkus ja puhkepauside pikkus on eelnevalt kokku lepitud.
Jäjest sagedamini võime noorte hiilgavatest tulemustest kesk-ja pikamaajooksus kuulda. Jälgimisel selgub aga, et maailmarekorditeni ja olümpiavõistudeni küünivad nendest üksikud. Seega valmistavad treenerid ette küll hulgaliselt noori, aga olümpiavõidud näppavad juhuslikult nende eest teised. Need, kes on kasvueas olnud süstemaatilisest jooksutreeningust eemal ja tegelenud teiste spordialadega. Sellest järeldus: senini üldkasutav noorte kesk-ja pikamaajooksjate treeningumetoodika ei ole end praktikas kõige paremini õigustanud. Enamik olümpia-ja maailmarekordiomanikke on kasvueas harrastanud teisi vastupidavust arendavaid spordialasid(jalgpall, korvpall, ragbi, suusatamine, jne. Paljud on arendanud üldist vastupidavust varases nooruses stiihilise jooksutreeninguga( mängud omaealistega koduõuel, metsas jne). On selge, et tulevaste meisterjooksjate organism tuleb ette valmistada juba lapsena.
tugevdada? Lehma ternespiim sisaldab rohkesti immunoglobuliine ja muid mikroobivastase toimega ühendeid, mis tugevdavad vastsündinud vasika organismi kaitsevõimet haigusetekitajate vastu varasel eluperioodil. See on innustanud teadlasi kontrollima hüpoteesi, et lehma ternespiima tarvitamisega saab tugevdada ka sportlaste immuunsüsteemi. Mõni selline uuring on andnud ka osaliselt positiivseid tulemusi, kinnitades näiteks IgA kontsentratsiooni suurenemist pikamaajooksjate süljes, ilma et see oleks mõjutanud ülemiste hingamisteede infektsioonide esinemise sagedust uuritud sportlaste seas. Kokkuvõttes on seniste andmete põhjal ennatlik soovitada sportlastele ternespiima kui efektiivset immuunsüsteemi tugevdamise vahendit. TAASTUMISPROTSEDUURID JA TAASTUMISVAHENDID SPORDIS. 1. Millised on treeningujärgsed taastumisvõimalused? külma- (jäävannid, külmageelid jne) ja kuuma- (saun, soojendussalvid jne) protseduurid.
annaabi.ee 
