Tarbekaupade ja toiduainete hinnad kõikusid, majanduses toimus inflatsioon. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 28-29) Vene väkke võeti umbes 100 000 eestlast, kellest langes umbkaudu 10 000. Vene-Saksa konfliktis hoidsid eesti poliitikud Venemaa poolele, kuna leidsid, et Eesti ühendamine Saksamaaga tooks kaasa rahvuse hääbumise saksastumise läbi. (Revolutsioonijärgne olukord ja I maailmasõda 19071917 [WWW]) 1916. a. lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu väljakurnatuse ja kokkukukkumise äärel. Majandus oli ruineeritud , tootaine- ja kütusevarud lõppemas. Sõjavägi demoraliseerus, sõdurite seas tugevnes üldine sõjatüdimus, üle poole miljoni mehe oli omavoliliselt rindelt lahkunud. Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvuslastele. Paljud riigid kuulutasid välja iseseisvuse. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 30) 6 Kokkuvõte
• 1917 okt- sm tegi dessandi Saaremaale, hõivasid Saaremaa ja Muhu- vm ei osutanud vastupanu. • 1917 a. alguses ületasid vene vägede arvukus 100 000 piiri. • Sõja vältel mobiliseeriti 100 000 eestlast vene vägedesse, umbes 10 000 neist surid. • Eesti kaitseks ja sm võimaliku sissetungi kaitseks tekkis mõte luua Eestis rahvuslikud väeosad, kuid 1917 a. jäi see ikkagi teostamata. • 1916. a lõpus oli vm sõja pikalevenimise tõttu kokkuvarimise äärel. • Majandus oli ruineeritud, tooraine lõppemas, toiduainete nappus ohustas nälga suurlinnadele ning inflatsioon põhjustas raha probleeme. • Sm põrkus tugevneva opositsiooni vastuseisule. • Vm nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvastele. • Esimesena kasutasid kujunenud situatsiooni poolakad, kuuludes 1917.a 5 nov. välja iseseisva Poola riigi taastamise. • Samalaadsed ideed Soomes ja Baltimaades.
Armeesse mobiliseeriti 30% talunikest ja 45% mõisatöölistest. Põllusaak läks sõjameestele, raudteid kasutasid sõjamehed jms. Lätist saabus eestisse tuhandeid sõjapõgenikke, keda tuli majutada. 1915. a. augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad, et hävitada Vene eskaader. Kaaluti eesti evakueerumist. Sõja vältel mobiliseeriti Vene armeesse umbes 100,000 eestlast, kellest langes 10,000. 1916. a. lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu kokkuvarisemise äärel. Majandus oli ruineeritud, tooraine ja kütusevarud lõppemas. Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvustele, poolakad taastasid oma riigi 1916 a. 8. Kultuuri areng 19. saj lõpus ja 10. saj alguses Kultuurielus ja hariduses toimus kiire areng, traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. Haridus. Rajati hulgaliselt uusi koole, laienes õpetuse sisu, Vallakool oma kolmetalvese
3. Põhja-Balti Komitee. Jaan Tõnisson. Rahvuslikult meelestatud tegevused. Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine, Vene armeele toidumoona hankimine, Eesti majanduslike vajaduste rahuldamine. Tarbekaupade puudus, peatne inflatsioon. Juab enne sõja puhkemist oli otsustatud muuta Tallinn Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaasiks. Peeter Suure merekindluse rajamiseks käisid sõja vältel ulatuslikud tööd. Garnisonid. 1916. aasta lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu väljakurnatud ja kokkuvarisemise äärel. Suur defitsiit. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon. 1917., veeebruar. Nikolai loobus nende rahutuste tulemusena troonist, võib läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Venemaa üritas astuda demokraatlike reformide teele. 2. märtsil suur streik ja miiting Tallinnas. Töölised vabastasid poliitilisi vange, Paks Margareta. Rüüstati politseijaoskondi jms. Sellised rahutused kordusid kõigis Eesti linnades.
annaabi.ee 
