Herilased Herilaste keha on võrreldes mesilastega vähem karvane, siledam ja piklikum. Järglasi toidavad enamasti teiste putukate ja selgrootute lihaga. Paljud on ühiselulised. Ruske-maaherilane tagakeha eesosa punaselt värvunud Täpik-maaherilane Vapsik pea silmade taga laienenud pesad mitme- sugustes õõnsustes Eesti suurimad herilased Vapsikud. Kuklased Tunnused: a) must ümar tagakeha b) punakas keha esiosa c) pikajalgsed putukad d) elavad suurte kolooniatena, kus valitseb kindel töö ja rolli jaotus. Kuklane. Kuklaste elupaik Metsad ja niidud. Osadel pesad kivide all. Levinud kõikjal üle Eesti. Suurimad sipelgapesad ulatuvad 2 meetrini. Keskmine kuklase pesa on 1 meetri kõrgune ning seal on ligi 100 000 putukat. Kuklaste toit On röövtoidulised, kes tapavad saaki oma võimsate lõugade ja näärmete poolt eritava mürgi abil. Kuklase pesahunnik.
Suuremad neist on pampajänes ehk maara ja viskatsa. Veekogude lähedal elab aga maakera suurim näriline veesiga ehk kapibaara, kes võib kasvada isegi kuni meetri pikkuseks. Huvitavad on ka armadillid, kelle põhitoiduks on sipelgad ja muud mullas elavad putukad. Armadillide keha on kaetud mitmes reas asetsevate tugevate luukilpidega, mis kaitseb neid vaenlaste eest. Kiskjatest leidub pampas pampakasse, pamparebaseid ja puumasid. Lindudest on esindatud faasanid ning lennuvõimetud pikajalgsed nandud. Samuti on üsna palju mitmesuguseid närilistest toituvaid röövlinde. Pilte Pampas elavatest loomadest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mullastik Maailma viljakamad mullad(Rohtlates s.h ka Pampas)
· Tamm · Korgitamm · Kastan · Vaher · Pöök · Mänd · Pärn "Guardamar del Segura" liivadüünid on Hispaania keskkonnale unikaase faunaga kaitseala. Guardamar´i ligidal on suur "La Mata" soolajärv. Madalik, looduse ime, kus on haruldane metsik loodus ja praegu kaitse all olev osa rahvuslikust pargist, kus taimed ja elusolendid on arenenud nii, et nad saavad elada kõrge soolasusega keskkonnas. See pargi maa-ala on koduks mitmetele lindudele pikajalgsed kured, erinevad pardiliigid, roosad flamingod ja veel palju, palju teisi. Mõned siin leiduvad liigid on aretanud nende endi kaitsesüsteemi, et toime tulla sooja vee ja järve aurudega. Veel suurem soolajärv on Torrevieja´s ( mõlemad laguunid on ühendatud sinna ehitatud kanaliga). See järv on Euroopa suurim soola tootmise keskus, ning tarnitakse alates Skandinaaviast kuni Jaapanini. Ta omab kaitstud ökö-süsteemi ja lebades kahe soolajärve
· Paaritumisel seemendavad partnerid teineteist vastastikku. · Munad kleebitakse sültjate 5-6cm pikkuste nööridena veealustele esemetele. · Kudunöör võib sisaldada kuni 300 muna. 2. Merevaiktigu ehk merevaiklane · Merevaiktigu on 15-25mm pikkune õrna merevaigukarva kojaga tigu, kes elab läbi kogu oma arengu kaldataimestikus. 3. Liuskurlased- Gerridae: · Saleda kehaga pikajalgsed lutikalised, kes suudavad mööda vee pindkilet liikuda nagu uisutaja jääl · Enamik liike 8-18mm pikad · Liuskurlaste jalad on märgumatu karvastikuga. · Talvituvad valmikutena veekogudest tihti kaugel vältides üleujutust, jäätumist ja niiskes keskkonnas arenevaid seeni. 4. Kukrikud- Gyrinus sp. 5. Kollaserv ujur- dytiscus marginalis: · Suurimad mageveekogude mardikad · 25-35mm pikad
rööviku kujul; ehmestiivaliste vastsed ehitavad endale enamasti püünisvõrgu või maja, röövtoidulised/lepistoidulised. Samas ehitavad ka need liblikaliikide vastsed, kes elavad veetaimedel endale taimeosadest maja (nt lemleleedik). 63. Kahetiivalised (Diptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, põhirühmad, näiteid Eesti vetest Ehitus: Teine tiivapaar mandunud sumistiteks. Alamselts sääselised (Nematocera) on saledad ja pikajalgsed, nende tundlad koosnevad rohkem kui kolmest lülist. Palju vees elavate vastsetega rühmi. Alamselts kärbselised (Brachycera) on jässakamad ja lühemate, ainult kolmelüliliste tundlatega. Eluviis: kahetiivalised on kohastunud erinevate elutingimustega. Mõned valmikud ei toitu üldse, teised imevad õitelt nektarit, puude mahla jne. Paljud on kohastunud ka soojavereliste loomade verd imema. Näited: parmlased (Tabanidae), ogakärblased (Stratiomyiidae), sookärblased (Ephydridae). 64
annaabi.ee 
