Liivi sõja eeldused: Liivimaa killustatus, Liivimaa soodne asend(tänu kaubandusele rikas piirkond). Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks Sõjategevus 1558-1561: Vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale 1558a algul mille käigus laastati Ugandi, Järva ja Viru maakonnad. Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile. Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus. Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale. Rootsi eesotsas Gardie'ga tungis lääne, harju ja virumaale, vallutati haapsalu, rakvere, paide, narva
võitlustega teistes riigi piirkondades, otsustas Ivan IV Tartu Piiskopkonna vastu sõda alustada. 1558.a jaanuaris rüüstasid Vene väed tatari khaani Sahh Ali juhtimisel Tartu piiskopkonda. Retk oli pigem hirmutava iseloomuga ning tõsiselt keegi venelastele vastu ei hakanud. Vaatamata otsesele ähvardusele ei suutnud ordu isegi korralikku sõjaväge koguda. 1558.a kevadel tulid venelased suurema väega vürst Suiski juhtimisel. Vallutati Narva ning 16.juulil 1558 alistus Tartu. Piiskopiriik likvideeriti, piiskop ise saadeti Kärkna kloostrisse. Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond. Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu, mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte.
ehituse varaseimast järgust. Põhja- ja lõunaküljel on algselt välisseinu toetanud massiivsete kontraforsside vahele olnud rajatud kabelilöövid. Kesklöövi kõrgseinu on külglöövide kohal toestanud tugiviilud. Massiivne kahe torniga läänepartii, mille ülaosa on lammutatud, võib olla omal ajal omanud kaitsefunktsiooni. Kirik sai kannatada reformatsiooniga seotud rahutuste käigus 1525. aastal, kaotas aga oma tähenduse ja tähtsuse kuna Tartu piiskopiriik varises kokku. Sellest ajast peale muutus kunagine uhke ehitis varemeteks. Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis. Kirikuna pole see pärast Liivi sõda funktsioneerinud. Toomkiriku ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist jätkati aga kuni 16. sajandi alguseni. Viimasena valmisid Toomkiriku tornid. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi
piirkondades, otsustas Ivan IV Tartu Piiskopkonna vastu sõda alustada. 1558.a jaanuaris rüüstasid Vene väed tatari khaani Sahh Ali juhtimisel Tartu piiskopkonda. Retk oli pigem hirmutava iseloomuga ning tõsiselt keegi venelastele vastu ei hakanud. Vaatamata otsesele ähvardusele ei suutnud ordu isegi korralikku sõjaväge koguda. 1558.a kevadel tulid venelased suurema väega vürst Suiski juhtimisel. Vallutati Narva ning 16.juulil 1558 alistus Tartu. Piiskopiriik likvideeriti, piiskop ise saadeti Kärkna kloostrisse. Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond. Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu, mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte.
annaabi.ee 
