Kaksikside, kolmikside-Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. ___,,___ kolmiksidemega ___,,___ alküünideks. Kaksiksideme moodustab kaks paari elektrone. Kaksikside on o-side + ,,pii"side.Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas.Ainult piisideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. Kolmikside on o-side + kaks pii sidet. Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel, seda süsinikku nim lineaarseks. Markovnikov- Kuulus vene professor, kes elas aastatel 25.aug 1812-18 veebruar 1880(suri Peterburis).Teda tuntakse ta reegli järgi, ehk Markovnikovi reegli järgi, mis kõlab järgmiselt: ,,Küllastumata ühendi liitumisel vesinikhalogeenidega liitub vesinik enam hüdrogeenitud
Kaksikside koosneb ühest sigma ()- ja ühest () sidemest. Eteeni (CH2 = CH2) molekulis on vesiniku aatomid seotud süsinikuga sigmasidemete abil (4 sidet kokku) ja üks sigmaside on süsiniku aatomite vahel: Eteeni molekulis on kokku 6 sidet: 5 sigma- ja 1 piiside. Piiside on nõrgem, kui sigmaside ja alkeenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid toimuvad piisideme katkemisel. I FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkeenide homoloogilise rea : 1 3 gaasid. 4 17 vedelikud, 18 - ... tahked. Ei lahustu vees. Sulamis- ja keemistemperatuurid suurenevad homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. II KEEMILISED OMADUSED 1) Liitumisel halogeenidega moodustuvad dihalogeenalkaanid: CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br (1,2 dibromoetaan)
Kaksikside koosneb ühest sigma ()- ja ühest () sidemest. Eteeni (CH2 = CH2) molekulis on vesiniku aatomid seotud süsinikuga sigmasidemete abil (4 sidet kokku) ja üks sigmaside on süsiniku aatomite vahel: Eteeni molekulis on kokku 6 sidet: 5 sigma- ja 1 piiside. Piiside on nõrgem, kui sigmaside ja alkeenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid toimuvad piisideme katkemisel. I FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkeenide homoloogilise rea : 1 3 gaasid. 4 17 vedelikud, 18 - ... tahked. Ei lahustu vees. Sulamis- ja keemistemperatuurid suurenevad homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Created by Riho Rosin 15 13666324649407.doc.doc II KEEMILISED OMADUSED
Piiside koosneb kahest poolest (analoogselt p-orbitaaliga), mis asuvad teine teisel pool sideme telge ja (eteeni puhul) ka aatomituumade poolt moodustatavat tasandit. Analoogselt p-orbitaaliga on .-sideme pooled teineteise suhtes vastandfaasis, molekuli tasandile jääb sõlmpind: Piiside saab tekkida vaid siis, kui sideme aluseks olevad p-orbitaalid on paralleelse orientatsiooniga. Kui keerata molekuli otstes asuvad CH2-rühmad teineteise suhtes risti, piiside katkeb: pöörlemine piisideme ümber on takistatud. Kuna piiside saab tekkida vaid aatomite kindla asendi puhul, ei ole ta primaarne sidemenurkade määraja - sellega saab seletada, miks VSEPR teoorias kordset sidet vaadeldakse samaväärsena üksiksidemega: sidemenurgad sõltuvad eeskätt sigmasidemetest. Kolmiksidemega, näiteks etüüni (atsetüleeni) molekulis H-C.C-H esineb kaks piisidet, mis on ruumis teineteise suhtes risti. Molekulorbitaalide teooria
annaabi.ee 
