nõudluskõver Tarbija Hinnavaru · Väärtuse paradoks- tegelik väärtus väga kõrge , makstav hind on väga madal(õhk, vesi). Selle põhjal nagu ei kajastaks hind hüviste tegelikku väärtust. Näilist vastuolu seletatakse piirkasulikkuse abil. · Tarija maksmise piirvalmidus on rahasumma ta on nõus kulutama, et saada juurde täiendav ühik kaupa. Kui tarbimiskogum on optimaalne võib hüvise hinda pidada maksmise piirvalmiduse mõõduks. · Tarbija hinnavaru tuleneb maksmise piirvalmiduse ülejäägist. · Hinnavaru on hüviste tegeliku väärtuse ja hinna vahe · Tegelik väärtus (kuidas väärtustab tarbija erinevate koguste hindasid) kajastub nõudluskõveral. Turul kaupa ostes maksab ta kõikide tavaliste ühikute eest ühesugust hinda, kuigi vastavalt nõudluskõverale on esimese kahe ühiku piirkasulikkus suurem kui viimase oma.
hinna ja nõutava koguse vahel. TARBIJA HINNAVARU Väärtuse paradoks tegelik väärtus väga kõrge, aga makstav hind väga madal.(vesi, õhk, kuld, teemandid). Selle põhjal nagu ei kajastaks hind hüvise tegelikku väärtust. Näilist vastuolu selgitatakse piirkasulikkuse abil. Tarbija maksmise piirvalmidus on rahasumma, mida ta on nõus kulutama, et saada juurde täiendav ühik kaupa. Kui tarbimiskogum on optimaalne, võib hüvise hinda pidada maksmise piirvalmiduse mõõduks. Tarbija hinnavaru tuleneb maksmise piirvalmiduse ülejäägist. Hinnavaru on hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahe. Tegelik väärtus(kuidas väärtustab tarbija erinevate koguste hindasid) kajastub nõudluskõveral. Turul kaupa ostes maksab ta kõikide ostetavate ühikute eest ühesugust hinda, kuigi vastavalt nõudluskõverale on esimese kaubaühiku piirkasulikkus suurem kui viimase oma. Hinnavaru = kogukasu TU - kauba ostmise kogukulu
intressimäär r on 0,5 (50 protsenti), siis maksimaalne tarbimine perioodil kaks on: 45000 4. Franco Modigliani elutsükli hüpoteesi kohaselt nihkub tarbimisfunktsiooni graafikujoon ülespoole kui suureneb/suurenevad: jõukus 5. Asenduse piirmäär on suhtarv, mis näitab kui suurest osast tarbimisest on tarbijad esimesel perioodil valmis loobuma, et suurendada teise perioodi tarbimist. True 6. John Maynard Keynes uskus, et tarbimise piirkalduvuse (piirvalmiduse) arvväärtus on: 0 ja 1 vahel 7. Fisher töötas välja tarbimismudeli analüüsimaks, kuidas ratsionaalsete ootustega, tulevikku vaatavad tarbijad teevad intertemporaalset valikut, see tähendab valikut, mille aluseks on erinevad (aja)perioodid. True 8. John Maynard Keynes uskus et keskmine tarbimiskalduvus (valmidus) on: väheneb kui tulu suureneb 9. Kui jõukus on lühiperioodil muutumatu, siis elutsükli hüpoteesi kohaselt keskmine tarbimiskalduvus ……………
mille aluseks on erinevad (aja)perioodid. Tõene 18. Kui keyneslik tarbimisfunktsioon on kujul C=C0+cYd, siis keskmine tarbimiskalduvus on: C0 / Yd + c 19. Sissetulekuefekt üldjuhul suurendab tarbimist ning selle tõttu liigub tarbija kõrgemale ükskõiksuskõverale. Tõene 20. Simon Kuznets avastas USA pika perioodi näitel, et kui tulu (sissetulek) suureneb, siis keskmine tarbimiskalduvus:jääb konstantseks 21. John Maynard Keynes uskus, et tarbimise piirkalduvuse (piirvalmiduse) arvväärtus on: 0 ja 1 vahel 22. Millised alljärgnevatest ei ole Halli mudeli eeldused, mille täitmisel saaks järgmise perioodi tarbimist prognoosida tänase tarbimise järgi (1 kuni 4 vastust) kaubad on kestvuskaubad, ootused on adaptiivsed, eksisteerivad laenupiirangud, eksisteerivad kohanemiskulud 23. Nn PIH ja LCH tarbimismudelid (hüpoteesid) baseeruvad individuaalse kasulikkuse maksimeerimisel ning eeldavad, et lühiperioodi keskmine tarbimiskalduvus on muutuv
annaabi.ee 
