C. termoreaktiiv D. kahanevad võrdselt Score: 10/10 8. Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained? Student Response Feedback A. kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel B. lubavad kasutada plastikuid liuglaagrimaterjalina C. kaitsevad tooteid ilmastiku mõjude eest D. takistavad valmistoodete kokkukleepumist Score: 10/10 9. Mis on termoreaktiiv polümeeri kasutamise piirtemperatuur? Student Response Feedback A. 200 ºC B. 100 ºC C. 50 ºC D. 500 ºC Score: 10/10 10. Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Student Response Feedback A. polümeer, mis tardub pöördumatult B. orgaaniline vaik, mis tardub jahutamisel C. polümeer, mis tardub surve all D. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt Score: 10/10
C. termoplast D. kahanevad võrdselt Score: 10/10 8. Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained? Student Response A. kaitsevad tooteid ilmastiku mõjude eest +B. takistavad valmistoodete kokkukleepumist +C. kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel D. lubavad kasutada plastikuid liuglaagrimaterjalina Score: 10/10 9. Mis on termoreaktiiv polümeeri kasutamise piirtemperatuur? Student Response + A. 200 ºC B. 500 ºC C. 50 ºC D. 100 ºC Score: 10/10 10. Millisesse plastide gruppi kuulub polüetüleen? Student Response A. elastomeer + B. termoplast C. termoreaktiiv D. ei kuulu ühessegi eeltoodusse Score: 10/10
Seetõttu püütakse praktikas iga mootori jaoks valida lähtuvalt mootorivalmistaja nõuetest võimalikult väikese viskoossusega mootoriõli, et tagada detailide vahel püsiv õlikiht ja seega minimaalne kulumine. 3. Hangumistemperatuur on see temperatuur, mille juures õli maha jahtudes lakkab voolamast oma kaalu mõjul. Mõõdetakse samamoodi nagu diislikütustel ( 1 min 45 o all liikumatu). Hangumistemperatuurist tähtsam on pumbatavuse piirtemperatuur. See näitab kõige madalamat temperatuuri, mille korral õlipump suudab õli süsteemis edasi pumbata ja teda võib lugeda mootori ohutu käivitamise madalaimaks temperatuuriks. 4. Leektäpp - temperatuur, mille juures õliaurud kuumutamisel moodustavad õhuga segu, mis süttib lahtisest leegist ja põleb 5 s jooksul (Clevelandi tiigel) Mida kõrgem on leektäpp seda kauem säilitab õli kuumenemisel oma omadused. Mootoriõlide leektäpp on vahemikus 200...250 oC
Elektrimootor muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks Elektrimootoris kasutatakse voolu ja magnetvälja vastastikmõju. 4. MOLEKULI SOOJUSLIIKUMINE Soojus levib iseenesest soojemalt kehalt külmemale, kuni temperatuurid võrdsustuvad. Ohmi seadus – voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Soojusliku tasakaalu korral on temperatuur keha kõikides osades ühesugune. On olemas kõige madalam piirtemperatuur absoluutne null, millest keha temperatuur on alati suurem. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi temperatuuri põhiühik on 1 K (kelvin). Kelvini absoluutses temperatuuriskaalas on temperatuurid umbes 273 võrra suuremad võrreldes Celsiuse skaalaga . Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nendevahelist vastastikmõju. Gaasi rõhk on tingitud kaootiliselt liikuvate molekulide põrgetest vastu anuma seina. Rõhk sõltub
orgaanilisi aineid, mis ultravioletse kiirguse toimel hakkavad fluorestseerima. Fluorestseerimisel kiirgab optiline värv sinakaid kiiri. Valge pesu omanab tavaliselt kollaka tooni sellepärast, et neelab siniseid kiiri. Optiline värv justkui kompenseerib siniste kiirte puudujäägi ja muudab sellega pesu valgeks Kõige puhtama pesu saab seda kõrgemal temperatuuril pestes, kuid mõnda tüüpi riidega ei tohi seda teha. Tuleb lähtuda rõivastel olevatest hooldusmärkidest, kus on näidatud piirtemperatuur. Kui riiet ei tohi pesta kõrgel temperatuuril, siis võib kasutada pesupulbreid, milles on optilised valgendajad. Need lisaained muudavad kollaka pleki silmale nähtamatuks, kuid teatud olukorras võib see jälle nähtavaks muutuda, näiteks päikese käes kuivatamisel või valgendaja väljapesemisel. Optilisi valgendajaid kasutatakse pesuvahendites, et muuta peale pesu kangas valgemaks, kui ta tegelikult on. Optilised valgendajad ei ole kergesti lagunevad ja on mürgised vee-elustikule
kasutatakse mootoriõlide puhul, millel on suur viskoossus ja õlide viskoossuse määramisel madalatel temperatuuridel. Praktikas kasutusel - minirotatsioon viskosimeeter (MVR, joonis 1.3), mille abil mõõdetakse mootoriõlide pumbatavuse piirtemperatuure (ASTM D3829 ja D4684). Pumbatavuse all mõeldakse madalaimat temperatuuri, mille puhul uuritavat mootoriõli saab panna piisaval hulgal voolama õlipumba abil. Sõltuvalt mootoriõli liigist on neil väga erinev pumbatavuse piirtemperatuur. Joonis 1.3. Minirotatsioon - viskosimeeter Dünaamilist viskoosssust võib praktiliselt määrata spetsiaalses viskosimeetris, kuid küllaldase täpsusega saab teda ka arvutada, kui on teada vedeliku kinemaatiline viskoossus ja tema tihedus samal temperatuuril, , kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel.
energiast. Temperatuur. See on molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energia mõõt, st mida kiiremini liiguvad molekulid seda kõrgem on temps. Keskmise energia ja tempsi vahel on seos: Si süst- K, praktikas C. s Temperatuurivahemik üks Kelvini kraad võrdub ühe Celsiuse kraadiga. Tempsi mõõdetakse termomeetriga. Kelvini ja Celsiuse seos: T=t+273. s Vaata neid teisi tähiseid ka!. Temperatuuri absoluutne null. See on piirtemperatuur, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal läheneb nullile. Selle tempsi juures jääksid molekulid seisma. Teoreetiline suurus, praktikas pole võimalik saavutada. Isoprotsessid gaasides. Ideaalset gaasiolekut iseloomustavad 3 põhilist parameetrit: rõhk, temps ja ruumala. Kõiki neid võib muuta. Kuid tihti muutub ainult 2 parameetrit ja 1 jääb muutumatuks. Siit 3 protsessi: isotermiline, isobaariline ja isohooroline protsess. Isotermiline protsess
Mootoriõlide liigitus viskoossuse järgi Mootoriõlide viskoossuse tähistamise süsteemi aluseks on SAE ( Society of Automotive Engineers ) klassifikatsioon. SAE süsteemis on mootoriõlid jagatud 11 klassiks: 0W, 5W, 10W, 15W, 20W, 25W, 20, 30, 40, 50, 60 Ainult numbriga tähist. õlidel on määratud piirviskoossus +100 oC juures( vt. Tabel 1). Peale numbrit olev täht W näitab õli sobivust tööks külmades tingimustes. Nende puhul esitatakse veel lisaks pumbatavuse piirtemperatuur ja viskoossus madalatel temperatuuridel ( vt. Tabel 1). Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS). HTHS viskoossus - õli viskoossust mõõdetakse ekstreemsetes tingimustes ja temperatuuril 150 oC. Aastaringsed mootoriõlid tähistatakse W- tähega ja kahe numbriga. Sellised on enamik tänapäeval müüdavaid mootoriõlisid ehk neil on mitu viskoossusdiapasooni. Näide: SAE 10W40 10W - madalal temperatuuril käitub õli nagu talveõli SAE 10W
võimsused kW kW Küttesüsteem 4.0 Jahutussüsteem Arvutusprogrammi nimi ja versioon Arvutusprogrammi litsentsi number Kuupäev Nimi Allikri Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine Suvise ruumitemperatuuri kontroll Ruum Piirtemperatuur °C Piirtemperatuuri ületavate kraadtundide arv °Ch Ajavahemik Inimesed Seadmed Valgustus (kellaaeg) W/m2 W/m2 W/m2 nt. 8:00-15:00 … Temperatuuri kestuskõver 01.06-31.08; (haridus- ja teadushoonetes (va koolieelsetes lasteasutustes, teadus- ja metoodikaasutuste hoonetes ning muudes haridus-
mootori võimsusest. Seetõttu püütakse praktikas iga mootori jaoks valida lähtuvalt mootorivalmistaja nõuetest võimalikult väikese viskoossusega mootoriõli, et tagada detailide vahel püsiv õlikiht ja seega minimaalne kulumine. 3. Hangumistemperatuur on see temperatuur, mille juures õli maha jahtudes lakkab voolamast oma kaalu mõjul. Mõõdet. samamoodi nagu diislikütustel ( 1 min 45 o all liikumatu). Hangumistemperatuurist tähtsam on pumbatavuse piirtemperatuur. See näitab kõige madalamat temperatuuri, mille korral mootori õlipump suudab õli süsteemis edasi pumbata. Seda võib lugeda mootori ohutu käivitamise madalaimaks temperatuuriks. 4. Leektäpp temp. mille juures õliaurud kuumutamisel moodustavad õhuga segu, mis süttib lahtisest leegist ja põleb 5 s jooksul (Clevelandi tiigel) Mida kõrgem on leektäpp seda kauem säilitab õli kuumenemisel oma omadused. Mootoriõlide leektäpp on vahemikus 200...250 oC.
· Kui beeta>gamma a prim on ,,ebapüsiv" - Tekivad paratamatult hoovihmad. · Kui beeta<0 on ,,inversioon" Taimede kasvu ja arengu sõltumine temperatuurist Kasv ja areng sõltuvad temperatuurist. Taime kasv ei ole muud kui orgaanilise aine süntees ja see toimub fotosünteesi protsessis, mis on CO2 sidumine valguse toimel orgaaniliseks aineks. Esialgne aine on suhkur, mis tekib ja edasi tekivad teised ained. Fotosünteesiprotsess sõltub temperatuurist. On teatud piirtemperatuur, millest madalamal see ei toimu ja millest kõrgemal see võib toimuda. Kõrgemal temperatuuril hakkab fotosünteesi intensiivsus langema. Meie taimedel on 25 kraadi maksimum, aga samas see ei kehti kõikide liikide puhul. Hingamise käigus orgaanilist ainet lagundatakse osa läheb säilituseks ja teine läheb uute struktuuride sünteesimiseks. Hingamine sõltub ka temperatuurist. Üldiselt on hingamine väga väike madalatel temperatuuridel
mootoriõlide puhul, millel on suur viskoossus ja õlide viskoossuse määramisel madalatel temperatuuridel. Praktikas kasutusel - minirotatsioon viskosimeeter (MVR, joonis 1.3), mille abil mõõdetakse mootoriõlide pumbatavuse piirtemperatuure (ASTM D3829 ja D4684). Pumbatavuse all mõeldakse madalaimat temperatuuri, mille puhul uuritavat mootoriõli saab panna piisaval hulgal voolama õlipumba abil. Sõltuvalt mootoriõli liigist on neil väga erinev pumbatavuse piirtemperatuur. Joonis 1.3. Minirotatsioon - viskosimeeter Dünaamilist viskoosssust võib praktiliselt määrata spetsiaalses viskosimeetris, kuid küllaldase täpsusega saab teda ka arvutada, kui on teada vedeliku kinemaatiline viskoossus ja tema tihedus samal temperatuuril, , kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel. Kindla
- raud-vask-grafiit, - sulfatiseeritud raud-grafiit. 62 Poorne raud antifriktsioonmaterjalina on kige lihtsam ja odavam PAFM. Pooride sisaldus 15...30%, mis on immutatud liga, tagab piisava isemääritavuse. Pole kasutatav korrudeeruvas keskkonnas. Hea määrimise korral on lubatav piirkoormus 2-2,5 MPa ja piirkiirus 1-2 m/s (pv= 2,5...5 MPa m/s). Kiiruse kasvades lubatav piirkoormus väheneb ja pv ei tohi ületada 0,7...1,6 MPa m/s. Piirtemperatuur, milleni liugelaagri pinnad vivad kuumeneda määratakse ära liga termokindlusega ja ei tohi ületada tavalisel 70-80 °C. Raua baasil PAFM omadused on toodud tabelis . Poorse raua baasil laagrite tööiga saab tsta mitmesuguste meetoditega. Efektiivsem neist on legeerimine Mo-ga. Raud-grafiit (Fe-C) on kige enam kasutatav PAFM. Ta vib sisaldada kuni 10% grafiiti (optimaalne 1..3%). Grafiidi mju materjalis on kahesugune: 1. tstab alusmetalli tugevust, 2. vaba grafiit toimib tahke määrdena
tagatud piirväärtus 21 C. See tähendab, et kui ajaline tegur ei piira kütteseadme töötamist ja köetava ruumi sisetemperatuur on madalam kui seadearv, lülitub kütteseade töösse ning vastupidi – kui saavutatakse kütteseadme seadearv, lülitub küttekeha välja. Esimese arvutusolukorra puhul on kütteseadme seadearvuks 21,7±3 C, et saavutada ruumis siseõhu temperatuuriks 21 C. Teise arvutusolukorra puhul on kütteseadme seadearvuks 20,5±1 C, et oleks ruumis tagatud piirtemperatuur 21 C. Seadearvude suurustest on näha, et perioodilise kütmise korral peab kütma ruumi siseõhu kõrgemale temperatuurile tagamaks piirsuurust 21 C, mis iseloomustab perioodilise kütmise korral esinevat ülekütmist. Võrreldes pideva kütmisega on perioodilise kütmise korral ruumis temperatuuride kõikumine suurem ning minimaalne temperatuur võib langeda madalamale kui seadearvu minimaalne väärtus 18,7 C, mis iseloomustab perioodilise kütmise korral esinevat alakütmist
annaabi.ee 
