võlgnevuse saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad VÕS § 150 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Praegusel juhul on käendajad hagejaga eraldi sõlmitud lepingute järgi käendanud sama kohustust ja ühesuguses piirmääras.“ „Kui ühe või mitme kaaskäendaja vastutuse piirsumma on tagatavast võlast väiksem, ei saa üheltki neist nõuda raha piirsummat ületavas osas. Sama kohustust taganud kaaskäendajad vastutavad piirsumma ulatuses solidaarselt, erinevate piirsummade puhul vastutavad nad solidaarselt kattuvas osas.“ „Piirsummaga kohustust käendanud käendaja tagab vähemalt eelduslikult kohustust n-ö igakordses seisus, st ta ei saa nt väita, et kohustuse osaliselt täitmisel on seda täidetud just tema tagatud osas. Piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte
järgi rahuldatud ulatuses üle. Lisaks tekib nõude rahuldanud käendajal tema osa ületavas osas raha maksmise korral VÕS § 69 lg-te 5 ja 7 alusel tagasinõue kaaskäendajate vastu. Sama kehtib ka juhul, kui ühe või mitme käendaja vastutus on VÕS § 142 lg 3 järgi rahasummaga piiratud, kuid see piirsumma on piisavalt suur, et katta kogu võlgnevust. 15. Kui ühe või mitme kaaskäendaja vastutuse piirsumma on tagatavast võlast väiksem, ei saa üheltki neist nõuda raha piirsummat ületavas osas. Sama kohustust taganud kaaskäendajad vastutavad piirsumma ulatuses solidaarselt, erinevate piirsummade puhul vastutavad nad solidaarselt kattuvas osas. Piirsummaga kohustust käendanud käendaja tagab vähemalt eelduslikult kohustust n-ö igakordses seisus, st ta ei saa nt väita, et kohustuse osaliselt täitmisel on seda täidetud just tema tagatud osas. Piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda
Nõudehoiuseid on äritehingutse võimalik kasutada peaaegu analoogset raha, kuid M1 ei ole kindlasti täiuslik rahamõõt, sest näiteks ebastabiilse rahasüsteemiga riikides mõjutab rahapakkumist oluliselt välisvaluuta. Nõudehoiuste kõrval pakuvad pangad säästuhoiuse tüüpi hoiuseid, mille intressimäär on mõnevõrra kõrgem, sest nende hoiuste kasutamisel võivad toimida teatu piiravad tingimused. Võidakse kehtestada kasutuse piirsummat, väljakaetavatele intressimäärade kehtestamine. M2 = M1 + säästuhoiused. Veelgi laiem rahamõõt on M3, mis võrdub M2 + tähtajalised hoiused. Einevates riikides võib M3 koosseis olla veelgi laiendatud ja selle hulka arvatakse nt. investeerimisfondides avatud arveid. Kuna rahaasutuste vahel toimib pidev konkurents püütakse pakkuda erinevaid uusi tooteid, mis omakorda võib mõjutada ka rahapakkumise struktuuri. Iga keskpank peab arvestama konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi.
teatamisega võimalus neid kulusid vältida 3-2-1-5-05: käendaja vastutus kohtukulude eest 3-2-1-8-13, p 12: käendajalt ei saa nõuda põhivõlgniku rikkumisest tulenevat viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära 3-2-1-136-12, p 15: piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või meneltuskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas kui käendaja tõrgub vastu, et maksan vähem. Piirsumma kaitseb käendajat selleks juhuks, et ühel hetkel tõmmatakse kriips vahele. Kui saabub olukord, et käendaja hakkab viivitama,- kui käendaja ise hakkab rikkuma kohustust, siis tema suhtes on võimalik kasutada viivist (õiguskaitsevahendit) 3-2-1-8-13, p 12: võlausaldajal on õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb
annaabi.ee 
